«See on tsirkus ruudus! Kahevõistluse täielik surm!»

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaarel Nurmsalu püüdis suurepärase hüppega ka kaamerameeste kõrgendatud tähelepanu, kuid žürii kummaline otsus tegi meele ikkagi mõruks.
Kaarel Nurmsalu püüdis suurepärase hüppega ka kaamerameeste kõrgendatud tähelepanu, kuid žürii kummaline otsus tegi meele ikkagi mõruks. Foto: Priit Simson

Hüpanud Holmenkolleni MMil end 127,5 meetriga liidriks, vaatas kahevõistleja Kaarel Nurmsalu üllatunult üles ja mõtles endamisi: «Ohoo, mis nüüd siis toimub? Uskumatu!»


Nimelt otsustasid korraldajad poole võistluse pealt ilma ühegi põhjenduseta poomi tõsta. Mitte kunagi varem ajaloos pole sellist asja juhtunud.

«See on tsirkus ruudus! Kahevõistluse täielik surm! FIS (Rahvusvaheline Suusaliit – toim) peaks peeglisse vaatama, kui tahab, et kahevõistlus sellisel kujul üldse püsima jääks!» ärritus Kaarel Nurmsalu isa Toomas, kui juhtunust rääkis.

Poomi tõstmine andis järgmistele hüppajatele selge eelise – kiirus äratõukel oli kuni kilomeeter tunnis suurem. See aga tähendas Nurmsalu sõnul 5-10 meetrit pikemat hüpet. Ehk siis: jäänuks poom tõstmata, pääsenuks juunioride MMil kolm pronksi võitnud eestlane tõenäoliselt rajale esimesena. Äärmisel juhul teisena.

žürii käitub jumalana

«Kui mäel hakatakse jalad ees hüppajatele selliseid eeliseid tegema, siis on midagi ikka väga mäda! Poomi tõstmisega kärbiti hüppajatelt 2,7 punkti, kuid see võrdub vaid 1,5 meetriga mäel. See pole ju suurel mäel mitte midagi. Praktiliselt olematu vahe,» lisas Toomas Nurmsalu vihaselt.

Miks korraldajad otsustasid poole võistluse pealt poomi tõsta, on siiani teadmata. Ka Eesti Suusaliidu kahevõistluse ja suusahüpete juhataja Roomet Pikkori hinnangul oli tegemist kummalise otsusega.

«Hüpped ju nii lühikesed polnud, et pidanuks poomi tõstma. Kaarel suutis hüpata küll, teised mitte. Aga midagi pole teha – koduvõistlus siiski. Kasu sellest otsusest siiski polnud, norralased jäid ikka medalita,» arutles Pikkor.

Vähemalt Venemaa koondis esitas juhtunu pärast FISile protesti. Pikkori hinnangul seda tõenäoliselt aga ei rahuldata, sest: «Žürii on ju jumal! Kui nii otsustati, siis järelikult oli see nende arvates vajalik. Eks nad oskaksid selle ära põhjendada.»

Nurmsalu hinnangul tehti otsusega väikestele riikidele ära. Suurtele riikidele aga mängiti kõik trumbid kätte. «Praegu on kahevõistluses selline seis, et suurte riikide sportlased ei suuda kaugele hüpata. Koduseinad tegid võistluse ära, midagi muud polegi öelda. Need, kes hüppasid Kaarliga samalt lavalt, olid pärast hüppeid 11. ja 23. kohal. See juba räägib enda eest,» nentis Nurmsalu pettunult.

Läinuks Nurmsalu rajale esimeselt või neljandalt positsioonilt, polegi enam nii oluline. Tõsiasi on see, et murdmaal lasi eestlane 27 konkurenti mööda ja lõpetas lõpuks 31. kohaga. 54st rajale läinud mehest näitas Nurmsalu 50. murdmaa-aega. Seega, koha poolest poleks ilmselt suurt midagi muutunud.

Nurmsalu on murdmaas nõrk

Ka Kaarel Nurmsalu oli pärast võistlust pettunud. Eelkõige just distantsisõidu tõttu.

«Hüppemäe tulemusega olen väga rahul. Aga murdmaas olen teistest meestest veel nii palju nõrgem. Selleks, et nii kiirelt sõita nagu esikolmik, tuleb veel kõvasti trenni teha. Küll siis hakkab tulema ka,» sõnas Nurmsalu võistlusjärgses usutluses.

Toomas Nurmsalu sõnul olnuks aga patt pojalt midagi enamat loota. Esiteks, veel kaks päeva enne võistlust lamas juunioride MM-pronks palavikuga haigevoodis. Eilsel treeningul aga kurtis Nurmsalu tugevat puusavalu. «Füsioterapeut Lauri Ott tegi Karlaga imet! Tänu sellele saigi ta üldse võistelda,» tunnustas Toomas Nurmsalu.

Holmenkolleni MMi kahevõistluse võitis lõpuks pärast hüppeid 2. positsioonil olnud prantslane Jason Lamy Chappuis. Nurmsalu kaotas talle 3.10,1 ja oli 31., Kail Piho sai 33. koha (+3.35,2), Karl-August Tiirmaa oli 40. (+4.32,7) ja Han-Hendrik Piho 50. kohal (+6.15,4).

Hõbemedali võitis sakslane Johannes Rydzek, kes edestas oma koondisekaaslast Eric Frenzelit vaid 0,3 sekundiga. Juunioride MMil ühe kulla võitnud sakslane kaotas võitjale 6,7 sekundiga.
Norralaste suurlootus Haavard Klementsen, kes pärast hüppeid oli esimene, jäi lõpuks neljandaks. Medalist jäi teda lahutama 30,6 sekundit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles