Einar Vallbaum: Eesti tee efektiivse ja mõistuspärase asjaajamiseni

Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Iga väike riik, kus puuduvad naftavarud või mõni muu looduslik ressurss, peab leidma võimaluse soodustada riigi majanduslikku arengut, et parandada elanike elatustaset. Eesti on valinud selleks võimalikult soodsa ettevõtluskeskkonna loomise tee. Ettevõtlusega alustamise lihtsus, soodne maksupoliitika ja odav ning kvalifitseeritud tööjõud on märksõnad, mis seda kontseptsiooni täidavad. On ju meie kõigi huvides edukad, töökohti loovad ettevõtted, majandust aktiveerivad ettevõtjad ja suuremad välisinvesteeringud.

Paberil näib see kõik lihtne ja loogiline, praktikas aga pisut keerulisem. Eriti, kui ettevõtlusega tegutsemisel põrkuvad erinevate ametkondade ja institutsioonide huvid ning läbida tuleb metsik ja aeganõudev bürokraatia kadalipp.

Samasugusesse olukorda on sattunud ka Võsu arendajad, kes soovivad viimasel aastakümnel mitte just suurt arenguhüpet näidanud piirkonda pisutki aktiviseerida ning selle kunagist populaarsust ja võimalusi taastada.

Välisturistide mugavuselembus sunnib ka meid tagama teiste riikide ja turismipaikadega konkurentsivõimelisi tingimusi. Seega on igati mõistetav idee suuri gruppe mahutavast uuest majutusasutusest, kuhu pääsevad ideaalselt ligi turismibussid ning mis asub keskuses, võimaldades nii puhkajatel kui spordiinimestel oma eelistustega tegeleda.

Samasse kompleksi plaanitakse rajada ka kauplusepinnad, et tarbekaupade ostmiseks ei peaks enam sõitma Virumaa keskusesse. Kõik see loob võimalusi ja töökohti kohalikele, suurendab turistide sissevoolu ning elavdab Võsu elu. Seda eriti vananeva rahvastikuga ja maapiirkonna väljasuremisohuga olukorras.

Sama meelt on nii arendajad, maavalitsus kui vallavalitsus. Eri meelt aga keskkonnaamet, kes leiab arendajate tegevuses miljöörikkumise võimalust.

Nende erimeelsuste lahendamiseks on kokku saadud lugematuid kordi, arendajad on oma projektis teinud 14 korral parandusi ning tellinud hinnangu keskkonnaametiga ühiselt kokku lepitud eksperdilt, kes ei näinud takistusi hoone rajamiseks.

See arvamus ei rahulda keskkonnaametit ning nimetatud asutus lähtub jätkuvalt omalt poolt tellitud eksperdi arvamusest, kes hotelli rajamist ei poolda, kinnitades ekspertiisiaktis seda oma hoiakuga, et “hotelli toppimine sellesse asukohta on põhjendamata”.

Kõige kurvem kogu asja juures on see, et vaatamata arendajate ja vallavalitsuse ühisele soovile, tehtud tööle ja panustatud ajale, projekteerimisele, kooskõlastamistele, projekti mitmekordsetele muudatustele, ekspertiisi tellimisele, vaietele, aruteludele, koosolekutele jne ei ole lahendust veel näha ega teada, kas ja millal üldse uus kompleks rajatakse.

Ühelt poolt on mõistetav, et ametkonnad teevad oma tööd. Ühiskondlik kasu on aga faktor, millele tuleks samuti väljaspool bürokraatiapiire tähelepanu pöörata ning leida lahendus johtuvalt pikast perspektiivist ja Eesti arengust. Lisaks on kõikvõimalikud ettevõtluse takerdumise näited ka teatav sõnum väljapoole. Kuid selline sõnum, mis meile usaldust ega investeeringuid ei too.