Täna kell 12.29 lõppeb kalendritalv, mis oli palju leebem, kui ennustati.
Oodatust leebem talv annab teed kevadele
20. märts 2017, 12:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi teadmamehed ja muidu soolapuhujad ennustasid sajandi külmimat talve, oli lõppev talv hoopis normist veidi soojem ja kuivem, seejuures päikest oli näha normist pisut enam. Keskmine õhutemperatuur oli –1,3 ºC. Sama soe oli 2013/2014. aasta talv.
Kõige külmem talvekuu oli veebruar (Eestis keskmise õhutemperatuuriga –2,5 ºC) ja kõige soojem kuu detsember (Eestis keskmise õhutemperatuuriga +0,6 ºC).
Keskkonnaagentuuri ja riigi ilmateenistuse teatel algas püsiv talv Kirde-Eestis 2. jaanuaril, mil tekkis märtsini kestnud püsiv lumikate. Mujal Eestis püsivat lumikatet ei tekkinudki.
Mitu ilmarekordit langes Virumaale. Keskmiselt kõige külmem koht Eestis oli Väike-Maarja (–2,7 ºC). Möödunud talvel mõõdeti kõige paksem lumikate 4. detsembril Jõhvis (19 cm). Narva oli kõige kuivem koht sademete poolest, samas Jõhvis paistis talvekuudel kõige vähem päikest (96,8 tundi).
7. jaanuaril mõõdeti Võrus kõige külmemaks õhutemperatuuriks – 25 ºC ja 26. detsembril Valgas maksimaalseks temperatuuriks 8,6 ºC. Kõige rohkem päikest paistis Roomassaares (142,7 tundi) ja kõige sajusem koht oli Viljandi.
Mullu oktoobris kirjutati, et imaennustajate sõnul tuleb peagi saabuv talv viimase saja aasta külmim. Näiteks Taani meteoroloogiainstituudi prognoos hoiatas Skandinaavia riike, et neil tuleb valmistuda külmaks talveks.
Prognoosi kohaselt pidi suurem külm jõudma Skandinaaviasse detsembris ja jaanuaris, ning kui prognoos peaks paika pidama, tulema talv viimaste aastate külmim. Õnneks niimoodi ei läinud.
