Natalja vaatab inimest läbi kristalli

Natalja kristallikogus jutustab iga kivi oma lugu. Neid kuulates võiks veeta tunde ja päevi. Foto: Marianne Loorents

Neljapäeval oli uskumatult kevadine ilm. Pärastlõunane päike silitas põski ja oli ilmselge, et talv on küüned sisse tõmmanud.

Natalja vaatab mulle sügavalt silma ja küsib: “Nagu tekk oleks maha läinud, on ju?”. Kevadise pööripäevaga lõppes Natalja sõnul pikk pime periood ning mingi hämmastav kergus on inimeste peale tulnud. On küll, olen nõus.

Inimesed kutsuvad Nataljat ka kristallihaldjaks. Saan selle nime tagamõttest aru siis, kui Rakveres Pikal tänaval asuva Rahulolupesa uksest sisse astun ja näen, et kevadpäike on enne mind tuppa jõudnud, sillerdab kümnete ja sadade imeliste kristallide peal ja värvib vikerkaari.