Ühtne turg loob linnadele ja valdadele uued võimalused

, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ille Allsaar esindab ja kaitseb omavalitsusliitude esindajana Eesti linnade ja valdade huve Brüsseli võimukoridorides.
Ille Allsaar esindab ja kaitseb omavalitsusliitude esindajana Eesti linnade ja valdade huve Brüsseli võimukoridorides. Foto: Risto Kukk

Reedel Rakvere muusikakoolis kogunenud ümarlaual “Ühtse turu akt – uus võimalus Euroopale” oli üheks esinejaks Eesti omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar, kes väidab, et Euroopa Liidus toimuv puudutab oluliselt ka Eesti kohalikku tasandit.

Kuidas võiks ühtse turu aktist ühele omavalitsusele, näiteks Rakvere-sugusele väikelinnale, kasu olla?

Kasu või kahju selgub aruteludest. Me jõudsime siin Rakveres jäätmeteemani. See on teema, mis igale omavalitsusele on tähtis ja seotud ühtse turuga - kuidas see on korraldatud, kes võivad selles osaleda, kas see aitab edeneda ka kohalikel ettevõtetel, kas omavalitsusel on võimalik oma jäätmevedu korraldada.

Praegu on diskussioon alles avatud ja kestab konsultatsiooniperiood. Alati peab hoolega jälgima, millised on ühtse turu ettepanekud, millised ideed komisjon välja käib ja kuidas need sobivad konkreetselt meile ja aitavad edendada meie ettevõtteid ja kuidas aitavad ka tarbijat, et tarbija saaks parema hinnaga kvaliteetsemat teenust.

See akt tundub ikkagi tegelevat rohkem globaalsete küsimustega?

Alati ongi oluline see, et kui hakata mingist asjast rääkima, siis lõpuks on see ikkagi hästi lihtne ja igale inimesele arusaadav. Lõppude lõpuks ka seesama akt, mille üks põhimõte ongi see, et rohkem tuleb arvestada tarbijat - kuidas tema õigusi kaitsta ja võimaldada paremat teenust.

Ümarlauas jõudsime arutelude tulemusena väga konkreetsete teemadeni, mis otseselt on ka täna Rakvere linnas aktuaalsed, näiteks jäätmeveo korraldus.

Oli näha, et inimesed tegelikult süttisid ja mõtlesid kaasa.

Me ütleme väga tihti, et Euroopa asi on kuskil kaugel ja meid üldse ei puuduta ja me ei saa aru, kuidas see on seotud meie igapäevaeluga.

See üritus siin näitas aga väga selgelt, et on võimalik  lihtsalt seletada ja luua lingid sellega, mida arutatakse Euroopa Liidus ja kuidas see on tegelikult väga seotud ka linna ja selle arenguga ja selle pakutavate teenustega. Kuidas saab neid korraldada ja millised on avalikud hanked, milliseid reegleid peab jälgima ja kuidas on võimalik kaitsta linna ja selle elanikke, et nad ei jääks lõppkokkuvõttes kaotajaks. See on hästi oluline.

Mis peale jäätmeveo võiks olla veel selliseks teemaks?

On teisi ka. Akt on seotud innovatsiooni ja e-teenuste arendamisega ja ka sellega, kui palju on meil võimalik saada kätte informatsiooni tarbijale ja ettevõtjale selle kohta, milliseid teenuseid kuskil mujal pakutakse, et nad saaksid ise edasi arendada või oma teenuseid kuhugi pakkuda, ja kuivõrd meie pakutavad teenused on kättesaadavad mujal Euroopas. E-identifitseerimise teema on lipulaev, millega Eesti välja läheb. See on kõige olulisem, milles Eesti on tunduvalt rohkem arenenud kui mitmed Euroopa riigid. See on üks teema, mis meid aitaks oma teenuseid müüa ja Eestit arendada.

Esindate Eesti omavalitsuliite Brüsselis. Kui palju kerkib seal üles teemasid, mis puudutavad  Eesti linnu ja valdu?

Kõik teemad puudutavad Eesti linnu. Ma kirjutan Brüsselis iga nädal aruandeid, milles ma põhimõtteliselt kajastan teemasid, mis puudutavad kohalikke omavalitsusi.

Praegu on oluline teema ühtekuuluvuspoliitika tulevik ja selles arutelus on äärmiselt oluline, kui palju on tulevikus selle raames võimalik ka linnadel saada rahasid oma tegevuste rahastamiseks ja kuidas see haakub näiteks Eesti arengukavadega.

Kui me räägime näiteks Euroopa 2020 strateegiast, mis on konkurentsivõime kava, siis Eesti koostab oma kava ja lõpuks on see riiklik reformikava, mis on aluseks järgmise aasta rahastamisele. Teemad on kõik omavahel seotud.

Peab olema äärmiselt tähelepanelik, et vaadata, mis suunas need arutelud liiguvad, selleks et järgmisel perioodil oleks ka näiteks Rakvere linnal võimalik saada teatud rahasid vajalike investeeringute tegemiseks – kas või siis teedele või bussiliikluse korraldamiseks ja nii edasi.

Räägitakse, et Euroopa Liidu poolse rahastamisega läheb Eestil peagi raskemaks ja hea põli hakkab lõppema. Kuidas teie hinnagul sellega on?

Praegu ongi see üks oluline diskussioonipunkt, et kas rahajaotuse aluseks on endiselt SKP või on selleks teised näitajad. Kui me ütleme, et see on SKP, siis Eestil on see majandus- ja finantskriisi tõttu jätkuvalt alla 75 protsendi Euroopa Liidu keskmisest.

See tähendab, et meie huvi on ikkagi see, et ka järgmisel perioodil oleks vahendid niisama suured kui sellel perioodil. Ja nüüd ongi küsimus, kuidas need kattuvad ühtekuuluvusmeetme ja konkurentsivõime tõstmise [meetme] vahel ja kui palju on meil võimalik mõlemast meetmest parim osa endale saada.

Kuida Rakvere paistab Brüsselis teiste Eesti omavalitsustega võrreldes?

Kui Rakvere osales siin aastaid tagasi avatud päevadel, siis oli koostöö väga sümpaatne. Andres Jaadla ettekannet mäletatakse siiamaani, mulle tullakse Brüsselis juurde ja räägitakse tema [ettekandest] energiaefektiivsusest ja osalemisest linnapeade paktis.

Tegelikult Rakvere paistab silma – on tähtis olla aktiivne ja mitte mõelda, et kui ma olen väike, riigina või kas või linnana, siis on mul vähe võimalusi kaasarääkimiseks – see ei ole tõsi. Kõik sõltub sellest, kui aktiivselt kasutada võimalusi, mida pakutakse, ja Rakvere on neid kasutanud. Jaadla on olnud aktiivne ja tal on olnud hea meeskond, kes on teda selles toetanud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles