N, 6.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kiltsi mõisakoolis paranesid õpitingimused ja koolipere rahuolu ning elavnes turism

Anu Viita-Neuhaus
Kiltsi mõisakoolis paranesid õpitingimused ja koolipere rahuolu ning elavnes turism
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kiltsi mõis.
Kiltsi mõis. Foto: Ilve Tobreluts

Mullu sügisel uuringufirma Civitta Eesti AS-i  tehtud mõisakoolide restaureerimisprogrammi mõjude uuring näitab, et ennistustööd on parandanud koolides õpitingimusi ja keskkonda. Suurenenud on õpilaste ja õpetajate rahulolu ning kasvanud mõisahuvilistest külastajate arv. Uuringus osales ka Kiltsi mõis, kus tegutseb Kiltsi põhikool.

Kultuuriministeerium on 15 aasta jooksul riikliku mõisakoolide restaureerimisprogrammi ning Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra toetusprogrammide abiga toetanud mõisakoolide restaureerimistöid. Selleks on investeeritud üle 18 miljoni euro.

Kultuuriministeeriumi mõisakoolide programmijuhi Riin Alatalu sõnul arendati endistes mõisates tegutsevad koolid tänapäevase õpikeskkonnaga haridusasutusteks ning kogukonna kultuuri- ja turismikeskusteks. Samal ajal on tagatud mõisapärandi säilimine ja avalik juurdepääs hoonetele. "Värske uuring kinnitab, et avalik kasutamine toetab kultuuripärandi säilimist. Veelgi enam, kultuuripärand loob paigavaimu, mis toetab eriti just maapiirkondade elujõulisust," rääkis Alatalu.

Uuringu juht Civitta Eesti AS-ist Maris Rahnu ütles, et mõisakoolide restaureerimisel on olnud positiivne mõju peamiselt sotsiaalmajanduslikele aspektidele. "Mõisaid külastatakse aktiivsemalt, mis soodustab omakorda ettevõtluse arengut ja töökohtade loomist. See annab võimaluse uutele turismiteenustele," kinnitas Rahnu. Ta nentis samas, et mõisates tegutsevad ennekõike koolid ning seetõttu on projektide mõju mõisate majandustegevusele vähemalt seniajani pigem tagasihoidlik.

Norra muinsuskaitseameti esindaja Noelle Dahl-Poppe sõnas, et Norras viidatakse tihti Eesti mõisakoolide restaureerimis- ja arenguprogrammile kui parimale praktikale, kuidas siduda kultuuripärandi, hariduse ja kohaliku kogukonna areng ja hoidmine. "Sarnaselt Norrale on ka Eestis väikeste kogukondade elu koondunud koolide juurde. On väga oluline, et koolid oleksid hoitud ja heade tingimustega. See suurendab nii õpilaste rahulolu kui ka õpetajate motivatsiooni töötada maapiirkonnas," ütles Dahl-Poppe.

Uuringus osalesid Aruküla mõis, kus tegutseb Koeru keskkool, Hiiu-Suuremõisa mõis, kus tegutsevad Hiiumaa ametikool ja Suuremõisa põhikool, Koigi mõis, kus tegutseb Koigi kool, ning Kiltsi mõis, kus tegutseb Kiltsi põhikool.

Uuringu tellis kultuuriministeerium ning täpsemate tulemuste ja selgitustega saab lähemalt tutvuda SIIT.

Tagasi üles