Väikestes asulates, kus tööandjaid napib, on keeruline olukord ka kinnisvaraga – raske on korterit müüa või üürile anda. Samuti ollakse hädas küttevõlglastega.
Kus pole tööd, seal ei müü ka kinnisvara
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui inimestel pole tööd või on muul põhjusel vajadus kolida teise piirkonda, ei pruugi olla hõlbus oma kinnisvarast vabaneda.
Juhtub sedagi, et korter jäetakse lihtsalt tühjalt seisma ja lahkutakse ning kommunaalettevõttele hakkab tiksuma võlg. Kui tegemist on ühistuga, siis hakkab see paratamatult mõjutama ka maja teisi korteriomanikke.
Vinni valla soojaettevõte OÜ Askoterm juhataja Rafik Asadov ütles, et neil praegu võlglastega probleeme ei ole ja seda tänu kortermajades moodustatud ühistutele. “Asi on kontrolli all,” lausus Asadov.
Juhataja sõnul mõningaid võlglasi küll on, aga üldjuhul suudetakse tekkinud võlad suvega likvideerida.
Samas meenutas Asadov aastaid 2002-2003, mil soojaettevõte arveldas iga korteriomanikuga otse ja muresid jagus, sest vahepealt puudusid ühistud, kes oleks tekkinud probleeme majasiseselt lahendanud.
Tol ajal, seitse-kaheks aastat tagasi, loovutasid inimesed, kes ei suutnud oma korterit maha müüa, kinnisvara Askotermile, et kommunaalkuludest vabaneda. Ka sai soojaettevõte võlgade katteks mõningaid kortereid, mis ettevõte hiljem maha müüs.
Nüüd on olukord hoopis teine. Asadov kiitis ühte Vinni alevikus asuvat korteriühistut, kes oma jõududega müüs majas tühjana seisva korteri.
Teine korteriühistu Vinni vallas maksab Asadovi sõnul ühe korteri kommunaalkulusid, sest korteri omanik on kadunud.
Väikesepalgalise mure
Väike-Maarja vallavanema Urmas Tamme sõnul on ka nende vallas ühistutesiseselt üksikuid probleeme kütte eest tasumisega.
“Näiteks on Triigis ette tulnud inimesi, kellega enne iga küttehooaega on vaja asju klaarida. Kui tingimuseks seatakse, et ei hakata enne kütma, kui võlg on tasutud, siis asjad laabuvad. Tõsi, kütteperioodi jooksul tekib aga uus võlg,” kirjeldas Tamm.
Väike-Maarja vallale kuulub üks korter Väike-Maarjas ja kaks Triigis. Praegu on need elaniketa, kuid on mõeldud valda tööle tulevatele inimestele. “Eesmärgiks ei ole korterite müük, vaid tagada vajalikele spetsialistidele elamispind, näiteks õpetajatele, politseinikele,” selgitas Urmas Tamm.
Tamme hinnangul ei ole kommunaalmaksete tasumisega hädas mitte töötu inimene, vaid miinimumpalgaga töötaja.
“Miinimumpalga saaja ei tule toime – tal on valik: kas maksad kommunaalkulud ja sul jääb vaid pisku elamiseks või jätad maksmata. Töötu inimene saab aga toimetulekutoetust, tema eest tasub vald riigi rahadega ka kommunaalkulud,” selgitas Urmas Tamm.
Võlgnikega kohtusse
Rakke vallale kuulub paarkümmend korterit, neis kõigis on praegu üürilised. Rakke aleviku kortermajades on vallavanem Andrus Bloki hinnangul kümmekond korterit, mida eraomanikud tahavad müüa.
“Hinnad sõltuvad korterist ja majast, kus see paikneb. Heas korras kahetoalised korterid maksavad suurusjärgus 40 000-50 000 krooni. Neljatoalised korterid aga on kindlasti odavamad, kuna seal on kommunaalkulud kokkuvõttes kõrgemad,” rääkis Blok.
Bloki sõnul on omajagu ka niisuguseid eraomandis kortereid, kus pidevalt ei elata - näiteks käivad inimesed välismaal tööl, kuid tahavad pidepunkti hoida.
Kortermajade elanikele müüb toasooja ja vett Rakke
valla kommunaalasutus ning vallavanem Bloki sõnul on elanike küttevõlad suurusjärgus 100 000 eurot (1,5 miljonit krooni).
“Majanduslikud olud on sellised, et paljud inimesed suudavad kulutada vaid söögile,” lausus Blok, kelle hinnangul on probleem ka suhtumises. Blok ütles, et võlgnikega tegeletakse ja muude võimaluste puudumisel nõutakse tasumata kommunaalmakseid välja ka kohtu kaudu.
“Paraku on tegemist surnud ringiga. Kui vana võlg õnnestub ka kätte saada, siis uued arved jäävad ikka tasumata. Kui me saaksimegi mõne võlgniku kohtutäituri abiga välja tõsta ning korteri sundmüüki panna, ei oleks uut omanikku just lihtne leida, eriti kui võlg ületab juba korteri turuväärtuse,” rääkis Blok.
Rakke kortermajadest vaid kahes on loodud korteriühistud. Valla allasutusena töötaval kommunaalettevõttel on sõlmitud lepingud korterite omanike või elanikega. Võlglaste kortereid ühekaupa kütteta jätta ei ole aga tehniliselt võimalik.
Rakke alevikus elab umbes 900 inimest, neist hinnanguliselt 60% Nõukogude ajal ehitatud kortermajades.
Rakke valla teises suuremas asulas Sallas on viis kahekorruselist kortermaja. Bloki sõnul on ka seal tühje kortereid, ning kuna tegemist on puuküttega majadega, siis kipuvad talvel torud jäätuma, kui ei köeta.
Kõigi mugavustega korterite turuhind 2010. ja 2011. a tehtud müügitehingute baasil. Madalama hinnaga on müüdud remonti vajavad korterid ja kõrgema hinnaga väga heas seisukorras remonditud korterid.