Remonditööd võivad peast halliks ajada

Remondi käigus tuleb igasugu vajalikku kraami soetada. Võib ju arvata, et levinud ketipoodidest ostetud kaubad kvalifitseeruvad automaatselt nõuetekohaseks, ei pruugi see siiski nii olla. Seadus lubab ka sellisel juhul dokumenti nõuda. Foto: Margus Ansu / Postimees

Haljala vallas elav perekond otsustas oma kodu värskendama asuda. Teha mahukamaid töid, kui seda on lihtsalt tapeedivahetus või värske värvikiht laes.

Arusaadavalt tuli selleks esitada kohalikule omavalitsusele vajalik dokumentatsioon, kuid kui valla ehitusnõunik pererahvalt ka kasutatud ehitusmaterjalide kõlblikkust sertifikaatidega tõendada palus, sattusid inimesed segadusse.

“Mulle on see arusaamatu,” rääkis pereema Virumaa Teatajale. “Oleme ostnud kõik vajalikud asjad ehituspoodidest, kus ei müüda ju midagi sellist, mis kasutamiseks ei sobi.” Vallaametnik olevat soovitanud pererahval vajalikud sertifikaadid ise internetist välja otsida – see ajas aga inimesed veel enam hämmingusse ning appi tuli paluda perepoeg.

“Meile öeldi, et naeltele pole sertifikaati vaja. Aga kruvid ja muu selline?” oli naisterahvas arusaamatuses ning lisas, et kui ta oma murega ehituskauplusesse pöördus, öeldi sealt, et sertifikaate väljastavad nad küll, kuid neid on vaja ehitustöid tegevatel ettevõtetel. Ostutšekid sertifikaatide asemel dokumendiks aga ei kõlba.

Ametnik ei pea ­kõikvõimalikku ­dokumentatsiooni nõudes juuksekarva lõhki ajama.

Haljala valla ehitusspetsialist Kristi Jõemets kinnitas, et ehitusseadustiku § 15 lõike 1 kohaselt tuleb ehitamine dokumenteerida õigusaktis sätestatud juhul.

Ehitusdokumendid on eelkõige teostusjoonised, ehituspäevik, kaetud tööde akt, töökoosolekute protokollid ning muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, sealhulgas seadmete seadistus- ja katseprotokollid, paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhendid.

Vajalik on esitada ehitamisel kasutatud ehitusmaterjalide või -toodete sertifikaadid (ehk nõuetekohasust kinnitavad dokumendid), mis mõjutavad või võivad mõjutada ehitamise ja ehitise kvaliteeti, ohutust ja keskkonnasäästlikkust ning võimaldavad kontrollida ehituse vastavust ehitusprojektile.

Küsimusele, kas kauba soetamine ketipoodidest juba iseenesest ei tõenda, et toodetel on vajalik kasutusluba, vastas Jõemets, et teoreetiliselt peaks see nii olema, et kaubanduses müüakse nõuetele vastavaid tooteid. “Küll aga ei ole võimalik muul viisil kui sertifikaatidega tõendada, et isik on kasutanud ehitise ehitamisel nõuetekohaseid vahendeid,” lisas ehitusspetsialist.

Haljala valla majandusspetsialist Marko Teiva rääkis, et pisidetailide puhul sertifikaate ei nõutagi ja ilmselt on ametniku ning kodaniku suhtluses midagi segamini läinud. “Sertifikaadid on tegelikult internetist kergesti leitavad, sest ehitustööde tegija teab ju kõige paremini, milliseid vahendeid ta kasutab,” kõneles Teiva. Tema sõnul ei vabasta tõik, et ehitus- ja remonditöid teeb inimene ise oma kodus, kohustusest vajalikud dokumendid vallale esitada.

Rakvere linna ehitusjärelevalve peaspetsialist Ellen Kuusik ütles, et kohustuslikus korras on sertifikaadid nõutavad tuletõkke materjalide korral, samuti kütteseadmeid puudutavate tööde puhul. “Muus osas on see Rakvere linnas siiski harv praktika, et eraisikult sertifikaate küsitakse,” lausus Kuusik, lisades, et kui on tegu Euroopa Liidust tarnitavate materjalidega, siis võib juba arvata, et need on kasutuskõlblikud ning ametnik ei pea kõikvõimalikku dokumentatsiooni nõudes juuksekarva lõhki ajama.

Remondil ja remondil on vahe

Sõltumata remondi vajaduse põhjustest (sanitaartingimuste parandamine, moraalselt vananenud viimistluse uuendamine, kevadine entusiasmipuhang jne), saab remonti liigitada laias laastus kahte kategooriasse: renoveerimine ja rekonstrueerimine.

Renoveerimise all peetakse enamasti silmas tapeedi vahetamist, seina värvimist või uue põrandakatte paigaldust. Selliste tööde tegemiseks ei ole üldjuhul mingit luba vaja.

Eraldi luba ei ole vaja ka avatäidete (aknad, uksed) vahetamiseks, v.a mõningad erandid. Rekonstrueerimine on tegevus, mille käigus tehtavate tööde tegemiseks on vajalik esitada ka ehitus/kasutusteatis või andmete esitamise teatis.

10 sammu korrektse dokumentatsioonini

1. Tee selgeks, kas kavandatud ehitustööd nõuavad ehitusluba või kirjalikku nõusolekut. Pea neist nõuetest kinni.
2. Koosta korrektne ettevalmistav dokumentatsioon – olemasoleva ülesmõõdistus, kavandatava eskiisid jms.
3. Räägi läbi kaasomanikega, võta kooskõlastused ning vajadusel vormista eelkokkulepped notariaalselt.
4. Vali ehitustöö kavandamiseks mitte odavaim, vaid piisavate projekteerimis- ja asjaajamiskogemustega projekteerija.
5. Projekt telli piisava põhjalikkusega – mida ulatuslikum rekonstrueerimine, seda rohkem detaile tuleb läbi mõelda ning seda põhjalikumat projekti on vaja.
6. Nõua ehitajalt lisaks kvaliteetsele ehitusele ka kogu dokumentatsiooni korrektset ja regulaarset esitamist kohe vastava etapi valmimisel.
7. Kaasa mitte odavaim, vaid pädev, kogenud omanikujärelevalve teostaja ning delegeeri dokumentatsiooni kogumise kohustus järelevalvele.
8. Ehituslepingute sõlmimisel lepi selgelt kokku, kes hangib kasutusloa – kas ehitaja, omanikujärelevalve teostaja, tellija või keegi muu.
9. Ära unusta rekonstrueerimisega kaasnenud muutusi kinnistusregistris registreerimast, vajalik on kõigi kaasomanike notariaalse avalduse esitamine.
10. Omanikule on kasulik säilitada andmeid ka nende tööde kohta, mis otseselt ehitus- ja kasutusluba ei nõua (siseviimistlusmaterjalid, värvikoodid, ehitusaegsed fotod jne).

Allikas: domuskinnisvara.ee