Õnnelik või õnnetu: kas PISA-testis väljenduv rahulolu peegeldab tõelisust?

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kesknädalal avaldati PISA-testi tulemused, mille järgi on Eesti 15-aastaste õpilaste oskused maailma parimate seas ja eluga rahulolu keskmisest kõrgem. Kõik oleks justkui hästi, kuid paar aastat tagasi avaldatu järgi olid meie lapsed Euroopa õnnetumad.

Paar päeva tagasi oma 16. sünnipäeva pidanud Margareth Villers ütles, et kui ta mõtleb kõigele oma elus, siis on ta väga rahul. “Mul on kõik olemas. Perekond, sõbrad ja hea kool. Mõnikord on koolis raskeid hetki, kuid olen õnnelik,” rääkis neiu. Uuringus välja toodud väite kohta, et rahulolu on seotud vanemate sissetulekuga, ütles neiu, et see mõjutab, kuid pole kõige tähtsam. “Minu rahulolu on seotud sellega, et inimesed, kellest hoolin, on minu ümber,” ütles Villers. Küll tunnistas ta, et tal tekib ­stress siis, kui õppida on palju. “Kui tööd kõik kuhjuvad ühele päevale. Kui sul on veel hobisid, siis on seda liiga palju,” kõneles neiu.

Kontrolltöid pelgab ta nagu tavaline õppur siis, kui on õppimata. “Olen siis ebakindel, aga otsest hirmu ei ole. Mulle ei lähe hinded nii palju korda,” rääkis Villers, kes teadis, et temavanuste hulgas on neid, kes õpivad hinnete pärast. “Nad õpivad palju, et saada sellist tulemust, nagu soovivad. Siis on nad pettunud ja see tekitab halba enesetunnet. Mõnele on neli juba halb hinne. Samas on neid, kes on kolmega rahul ja ütlevad, et raske on,” jutustas neiu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles