Miks Targast Majast sai lollide maja?

Garri Raagmaa
, TÜ regionaal­planeerimise dotsent
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Garri Raagmaa.
Garri Raagmaa. Foto: Internet

Tark Maja – selle ütles vist esimesena välja Tallinna ülikooli rektor Rein Raud 2008. aastal Rakveres ülikoolide kolledžite arutelul. See iseloomustas tabavalt väljaspool Tallinnat-Tartut kavandatavaid kompetentsikeskusi (KK) piirkonna ettevõtjaile ja töötajaile tarkuste ja oskuste mujalt maailmast juurdehankimiseks. Rakveres pidi Tark Maja koondama kolme kohaliku kõrgkooli tegemised ja looma südalinnas innovaatilise keskkonna, kus ettevõtjatel, spetsialistidel ja üliõpilastel on põhjust kokku saada.

Kuidagi aga juhtus, et sisulise kompetentsikeskuse asemel asuti Rohke Debelaki moodi arendama geniaalset metafoori selle sõna otseses mõttes.

Meist veelgi hõredama asustusega Põhjamaades ja Šotimaal-Iirimaal on ridamisi uurimiskeskusi ja kõrgkoole, kus tehakse vajalikku uurimis-arendustööd ja koolitatakse nii noori kui ka eriti just vanu. Kõrgkoolide paigutamine ääremaale on osutunud üheks parimaks regionaalpoliitika meetmeks. Mis oleks täna Joensuus, Umeås või Tromsøs, kui seal ei oleks ülikoole ja teadusparke?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles