Oti teistmoodi palavik

Signe Torma
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oti teistmoodi palavik
Oti teistmoodi palavik Foto: Signe Torma

​“Täna on see päev, Sokike! Tere hommikust sulle ja palun lauda!”

Rõõmsalt tõmbas Ott akna eest kardinad ning kelmikad kevadised päiksekiired puurisid täpselt Sokikese unistesse silmadesse.

Sokike tõusis istukile, hõõrus silmi, ning teadis täpselt, mis päevast käib jutt. Und ei lasta sellel hommikul igatahes kunagi lõpuni magada. Nüüd ajas ta end püsti, loputas pesukausis silmad ja tuli kööki. “Tere hommikust sullegi, Ott!”

Otile oli ammu selgeks saanud, kuidas Sokikesele varast äratust heaks teha. Laual auras paksude ja kohevate pannkookide kuhi. Need olid säärased pisikesed, parajad korraga suhu pista. Sokike elavnes sellest vaatepildist märgatavalt. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles