Vilets jäätmeseadus on häda omavalitsustele

Toomas Väinaste. Foto: Meelis Meilbaum

Pealinnas käiv prügisõda ei jäta külmaks enam vist kedagi. Seda enam on põhjust meelde tuletada, miks ja kuidas on kõik alguse saanud ning kuidas rong taas rööbastele juhtida.

Alustame aastast 2007, kui jäätmeseadusesse lisati § 66 lg 1’, millega loodi kohalikele omavalitsustele võimalus korraldada jäätmevedu kohaliku omavalitsuse keskselt. See tähendab, et omavalitsus leiaks hangete tulemusel käitluskoha ja jäätmevedaja ning klienditeeninduse ja elanike või ühistutega arveldamisega tegeleks kohalik keskne asutus. Ehk siis anti meie omavalitsustele samasugused võimalused, nagu on omavalitsustel Põhjamaades ja enamikus Euroopas. Sellist lahendust pidasid heaks ka paljud omavalitsused, nagu Rakvere linn, Vinni vald, Sõmeru vald, ja jäätmevedajad.

Kui Tallinn hakkas selle võimaluse tekkimise järel esimesena prügimajandust korraldama, algatasid 2013. aasta juunis kahe suure prügiveofirma lobitöö tulemusel riigikogu liikmed Rainer Vakra, Kalle Laanet, Lembit Kaljuvee ja Inara Luigas eelnõu, mis nägi ette jäätmeseaduse § 66 lg 1’ kehtetuks tunnistamise. 2014. aasta juunis võeti see omavalitsuste vastuseisust hoolimata seadusena vastu.