Hobid ja vana­vanaisa talu hoiavad Neerutis

“Ma ei karda uut asja alustada lihtsalt seepärast, et ma ei tea sellest midagi. Küll ma siis õpin,” ütleb hambaarstiametit pidav Jane Pulver, kelle viimane kirglik hobi on hoopis toimetamine halli, kergelt täpilise võistlushobuse Farankaga, keda hellitavalt Barankaks kutsutakse. Foto: Marianne Loorents

“Ma ei karda uut asja alustada lihtsalt seepärast, et ma ei tea sellest midagi. Küll ma siis õpin,” ütleb hambaarstiametit pidav Jane Pulver, kelle viimane kirglik hobi on hoopis toimetamine halli, kergelt täpilise võistlushobuse Farankaga, keda hellitavalt Barankaks kutsutakse.

Seitse aastat tagasi sündinud ratsu on Jane Pulveri hoole all olnud viimased kolm ja pool kuud. Selle aja jooksul on perenaine ja Faranka jõudnud teineteist tundma õppida, kuid on veel iseärasusi, millega mõlemal vaja harjuda.

“Enamasti on ta hästi rahulik hobune, mõnikord teeb vimkasid ka, aga kes neid ei teeks,” kiidab Jane oma kaaslast. Hobuseomanikuks sai naine täiesti juhuslikult, kuigi ratsut hakkas tema hing ihkama kohe pärast seda, kui ta lapsega ratsutamas käiva naabrinaise kutsel Pariisi talli jõudis.