Repliik: nartsissinäppaja

Inna Grünfeldt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inna Grünfeldt
Inna Grünfeldt Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

No ei ole nartsissikevad. Küllap ei meeldinud lilledele veider talv, mida õieti polnudki. Mõni üksik õis puhkes peenral, kus neid heal aastal kümnetega lugeda.

Esimene nartsiss, mis avanes päikeseküllases paigas, tundus nii imeline, et seda ei raatsinud vaasigi viia. Käisin niisama imetlemas ja kevadet sisse hingamas. Aga siis oli ta kadunud.

Naabrinaine teadis, et selle murdnud üks noor naine. Tema küll olla maininud, et pole ilus võõrast aiast lille võtta, aga naisterahvas vastanud, et kas see on siis aed – tara pole ju ees. Tara, teadagi, kaitseb looma, mitte inimese eest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles