ELU täitis Porkuni kooli soovunelma

Kui nööpida lahti tunnetusseinal olev aken, teeb lehm ammuu. Elu avastamine läbi selle on tore, õpetlik ja mänguline. Porkuni koolis avatud tunnetussein toetab õppeprotsessi mitmel viisil. Foto: Kasper Mäe

Nädal tagasi oli Porkuni kool lõpetajate sillerdavas naerus ja pisarates. Lilleõied olid kukkunud põrandale, mõned lapsekäed korjasid need üles. Niimoodi seisis üks õpilastest, tulipunane nelgiõis käes, keset koridori. Hetk oli ülipidulik.

Tunnetusseina avamisel jätkus põnevust kauemaks: möirgavad lehmad ja notsude nohin panid lapsukesi rõõmustama ja mõnd julgemat avama seinal olevaid uksi ning aknaid. Et tunnetada, kui soe ja mõnus on lambanahk. Nii päris.

Porkuni kooli sotsiaalpedagoogi Tuuli Lindre käed käisid osavalt, ta nööpis lahti seina küljes oleva akna, millel ilutses piimaandja foto. “Mina, kellel on kodus lehmad, võin öelda, et päris lehmanahk see ei ole, aga suhteliselt lähedane. Kuid kui te tahate tunnetada, kuidas on päris lambanahka katsuda, või jänese oma, siis need seda on.”