Oti ja Sokikese õudne õhtu

Signe Torma
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oti ja Sokikese õudne õhtu.
Oti ja Sokikese õudne õhtu. Foto: Signe Torma

​Ott ja Sokike olid üheskoos meisterdanud tõeliselt vahva ööbimiskoha. Sokikese suure kirjutuslaua olid nad katnud voodilinadega, mis igast küljest maani langesid. Nii sai tavalisest lauast onn. Laua alla aga seadsid nad sisse õdusa toakese, tekkide ja patjadega vooderdatud, valgust andmas pisike öölamp.

Pikast päevast väsinud Sokike keeras end mõnusasti külili ja nosis küpsiseid. Oma päris voodisse poleks Sokike ehk küpsisepakiga pugeda söandanud. Võibolla oleks korda armastav Ott sellele veidi viltu vaadanud, kuid ennekõike oleks Sokikesel endal olnud ebamugav küpsisepurukuhja magama jääda. Aga täna oli eriolukord ja küpsisekübemed onni põrandal käisid justkui asja juurde.

“Ott, sa mõnda õudusjuttu oskad rääkida?” tekkis äkki Sokikesel küsimus. “Õudusjuttu? Pean natuke mõtlema. Mulle meenub üks kõhedavõitu tõestisündinud lugu, mida ma sulle varem rääkinud pole. Tahad kuulda?”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles