Märtsis alanud kinnisvaraturu elavnemine nii linnas kui maal kogub asjatundjate arvates lähikuudel hoogu, sest ostuhuvi on suurenenud nii välisinvestorite kui kohalike hulgas.
Kevadega koos virgub kinnisvarasektor
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman prognoosis, et Eesti kinnisvaraturg on järgnevatel kuudel kindlasti aktiviseerumise faasis, sest esiteks on kevadel alati olnud kinnisvaraturu kõrghetk ning teiseks on masu lõplikult läbi ja inimestel taas julgus tehinguid teha.
Peep Sooman arvas, et ka pangad hakkavad tänavu julgemalt eluasemelaenu pakkuma. Kindlust krediidituru elavnemisele annab tõik, et pärast kaht sügavat langusaastat pöördus Eesti majanduskasv 2010. aastal tõususuunda ja on viimastel kvartalitel jätkanud kasvutrendil. Peep Sooman märkis, et kõige elavamat huvi tuntakse uute korterite ja väiksemate renoveeritud korterite vastu. “Nende puhul on ka hinnatõus jõulisem olnud,” lisas Sooman.
Virumaa Investi juhatuse liige Olev Rohumäe kinnitas samuti, et aktiivsus kinnisvaraturul on tõusnud. “Veebruaris tehti kinnisvara ostu-müügitehinguid maaameti andmetel Lääne-Virumaal 99, märtsis 122. Korterite osakaal on langenud ja tõusmas on hoonestamata maade osakaal,” selgitas Rohumäe. Rohkem on tehtud tehinguid maatulundusmaadega (veebruaris 24, märtsis 39 tehingut).
Olev Rohumäe nentis, et Lääne-Virumaal on sellel aastal tehtud suhteliselt vähe tehinguid kinnisvaraga. “Näiteks korteritega tehti veebruari kuu jooksul 39 tehingut keskmise hinnaga 262 eurot ruutmeetri eest, märtsis 40 tehingut keskmise ruutmeetrihinnaga 188 eurot. Rakvere linnas sõlmiti korteri ostu-müügitehinguid veebruaris 18, märtsis aga üheksa, keskmise ruutmeetrihinnaga 390 eurot,” selgitas Rohumäe.
Tema hinnangul on ostja nüüd palju nõudlikum ja teadlikum kui varem, soovitakse minimaalse hinnaga maksimaalset tulemust. “Erilist rõhku panevad korterite ostjad kommunaalkuludele, oli ju külm ja lumerohke talv, mis tõi välja ühe või teise elamispinna puudused. Kui kortermajale on tehtud korralik energiaaudit, tasub korteri valdajal müügi puhul ostjat sellest informeerida,” rõhutas Rohumäe.
Viimasel ajal on küsitud ka rendipinda väiketootmise tarbeks. “Ja see on hea näitaja, sest tegutsema on hakanud väikeettevõtjad, kes on turul paindlikud ja elavdavad majandust. Selleks soovitakse heas korras toomispindu 50-200 ruutmeetrit,” rääkis Rohumäe.Ta lisas, et jätkuvalt on saadaval palju kaubandus- ja büroopindu. Neile ei ole veel õiget nõudlust.
“Vähe kasutatakse ostude puhul pangalaenu, soovitakse osta odavaimaid objekte ja tulla oma rahaga toime. Väheneb “ratsa rikkaks saamise” soov, arvestatakse ja kalkuleeritakse hoolikamalt, see eeldab müüjalt ja rendileandjalt paindlikumat suhtumist,” kirjeldas Rohumäe turu olukorda.
“Meie andmetel välismaalaste osa kinnisvara ostmisel üha suureneb, kuid siiski määrab hinnataseme peamiselt kohalik ostjaskond,” nimetas Peep Sooman. Pindi kinnisvarafirma juhatuse liige arvas, et kohalike elanike ostuvõimekus pidevalt paraneb - olgu põhjuseks rahaliste probleemide vähenemine (tarbimislaenude tähtajad jms) või pankade üha liberaalsem finantseerimispoliitika. “Suuremates linnades tuntakse peamiselt huvi uute ja renoveeritud elamispindade vastu. Lääne-Virumaal aga on huviorbiidis lisaks Rakvere kinnisvarale suvemajad mere lähedal Käsmus, Võsul ja teistes Lääne-Viru rannaalade asulates,” kõneles Sooman. Vihula vallavanem Rene Treial kinnitas, et nende omavalitsuse kaunitele rannaaladele on varasematel aastatel soetanud kinnisvara soomlased ja venelased.
“Enamik kinnisvaraomanikest Vihula vallas on tänase seisuga siiski eestlased,” täpsustas Treial.
Virumaa Investi juhatuse liikme Olev Rohumäe sõnul on maamajade vastu tekkinud taas suurem ostuhuvi. “Looduslikult kenad ja privaatsed kohad on alati hinnas, neist on hakanud huvituma meie põhjanaabrid soomlased. Paljud teevad tööd interneti teel, seega on maamajades vajalik hea kommunikatsioonivõrk, juurdepääs, elekter, side ja muu seesugune.”
Lääne-Virus saab kortereid osta Eestimaa ühtede odavamate hindadega
Lääne-Virumaal oli korterite ruutmeetri keskmine pakkumishind käesoleva aasta esimeses kvartalis Eesti keskmisega (980 eurot) võrreldes rohkem kui kolm korda madalam, selgus kinnisvaraportaali City24.ee statistikakeskkonnas Spot.
Lääne-Viru maakonnas oli korteri ruutmeetri keskmine pakkumishind esimeses kvartalis 353 eurot. Selle näitajaga oleme viieteistkümne maakonna seas üheteistkümnendal kohal. Madalam kui Lääne-Virumaal on ruutmeetri keskmine pakkumishind Ida-Viru maakonnas (319 eurot), Järvamaal (302), Valgamaal (281) ja Jõgevamaal (277).
Kõige kõrgem oli korterite ruutmeetri keskmine pakkumishind Harjumaal (1180 eurot), Tartumaal (924 eurot) ja Pärnumaal (884 eurot).
Võrreldes aastavahetusega on korterite ruutmeetri keskmine pakkumishind kasvanud 20 eurot ehk veidi üle 2 protsendi. Kuuekuulises võrdluses on keskmised pakkumishinnad kasvanud 3 protsenti.