Mesilased surevad. Töökad ja usinad meemeistrid kaotavad elu inimese mõtlematuse läbi. Mesila(te)s valitseb rõõmsa sumina asemel haudvaikus. Need usinad ja targad putukad hoiavad ühel või teise moel maakera oma habrastel tiibadel. Mesilinde hukutades on inimene leidnud veel ühe võimaluse saagida oksa, millel – ise samasugune töömesilane – istub.