Haneparved kimbutavad järveäärseid põllumehi

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevadkülv ja haneparved.
Kevadkülv ja haneparved. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Võrtsjärve ümbruses on taas märgatud suuri haneparvi, kes päevi põldudel veetes maaharijatele palju peavalu põhjustavad.

Tänavu pole linde veel nii palju kui tunamullu, mil tuhandelised parved tegid rekordilise rände. Tarvastu vallas tegutseva osaühingu Karpo juhataja Kalev Nurga sõnul on tema põldudel praegu parves nii paarsada hane, kes end inimestest kuigivõrd segada ei lase.

Tema sõnul haned esialgu ainult ööbisid põldudel, kuid on pikapeale seal tegutsema asunud. See tähendab seda, et linnud söövad tärganud orast hõredamaks. Enamik otsib süüa siiski rohumaalt, eriti veesilmade lähedusest.

Nurk nentis, et Võrtsjärve-äärsed põllumehed on hanede kui igakevadiste külalistega juba harjunud ja midagi suurt nende vastu ette võtta ei oska. Lisaks autodele on proovitud linde peletada hernehirmutistega, kuid haned harjuvat ka nendega.

«Iseenda südametunnistuse rahustamiseks võid ju ühe hernehirmutise püsti panna, aga nii päeva või kahe pärast on nad sellega juba tutvunud ega pelga enam,» teadis Nurk.

Tema loodab lindude peletamises abi reinuvaderitelt, kuid selleks et sealt kandi rohkearvuline rebasekoloonia tiivulistele ligi pääseks, peab suurem vesi alanema. Siis hirmutavad rebased haned jälle inimeste ligi ja ring kordub. Kalev Nurga hinnangul on praegu põldudel luusivad linnud kõigest luurajad ja suuremad parved alles tulevad.

Haned peavad Võrtsjärve ääres vaid rändepausi ja suunduvad tavaliselt mais edasi pesitsuspaikadesse põhjas Valge mere ääres. Harilikult peatub aprillist maini Eestis 60 000 — 70 000 hane ning peamised läbirändeliigid on raba- ja suurlauk-hani.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles