Kolumn: Raki veri 2

Jüri Lainevoog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Lainevoog.
Jüri Lainevoog. Foto: Meelis Meilbaum

Tarvanpää, Wesenberg ja Rakvere käibivad tänapäeval niivõrd sünonüümselt, et kergesti kipub tekkima arvamus, nagu oleksid need läbi ajaloo sama asustuspunkti tähistanud. Seetõttu on ühtsuse tõendamiseks viimasegi seest üritatud etümoloogiale toetudes mäge leida.

Värvika elusaatusega väliseesti monumendiuurija Ly Lehtmets kirjutab oma 2004. aastal Torontos ilmunud raamatus “Kivid kõnelevad” enesekindlalt: “Rakvere nimi on tuletatud seljakunimelisest maastikuvormist “veere” või “voore”. Rakvere skaudid hüüdsid: “Rahka-raa-vuori-vuo – RAHKAVUORI!” Ehk siis algtähenduses Kruusaveere või Kruusavoore. Keeletehniliselt võikski uskuda, aga et siin kandis koosneb iga voor kruusast, on see päriselus sama ebatõenäoline nagu jõgi nimega Veejõgi. Lisaks katab voori taimestik, ja mis allapoole jääb, sel polnud tuhat aastat tagasi inimeste silmis mingit tähtsust. Karjääre siis ei kaevatud ega haritud järskudel nõlvadel ka põldu.

Aleksander Treumanni vahendatud Rakvere nime tekkelugu muudab eelneva konstruktsiooni ning ka muud samasuunalised mõttetuks, sest osutab Raki verd ristimas paika, mis linnuse kaisutusest selgelt eemale jääb.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles