Kuigi Emajõe Lodjaseltsi rahvas sõidutab Jõmmuga suurvetel loodusesõpru, käib lodjakojas töö: firma Vana Maja meistrid teevad seal rannarootslaste väikest rannasõidupurjekat ehk jaalat.
Jaala jääb esialgu kuivale maale
14. aprill 2011, 13:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligi kümme meetrit pikk jaala näeb juba väikse purjeka moodi välja ja lõhnab mõnusalt tõrva järele. «Plangutis on valmis ja kaared painutatud,» andis Pärnumaa Kabli külaseltsile jaalat ehitava OÜ Vana Maja üks omanik Mart Vernik ülevaate tööjärjest.
Samal ajal paigaldas Vana Maja puusepp Tarmo Sepp jaalale põhjakaari. Jaala ehitamine hakkas pihta läinud augustis ja tööd jätkub selle väikse purjeka kallal jaanipäevani.
Kõigi nende tööde juures on Vana Maja meistritele nõuga abiks olnud Rannarootsi muuseumi kuraator Jorma Friberg. Hüva nõu läheb selle purjeka ehitamisel väga tarvis, sest jaalade aeg lõppes pea sada aastat tagasi.
Kaugelt äratuntav purjekas
Jaala ehk jaal on Ruhnu laevatüüp, mida kasutasid ka rannarootslased. Need väiksed rannasõidupurjekad olid mõeldud hülgepüügiks Ruhnust kaugemal. «Jaalasid kasutati ka kaubaveoks,» rääkis Mart Vernik. «Nendega veeti kive ja puid ning saare ja mandri vahel lehmi ja hobuseid.»
Ruhnlased purjetasid jaaladega tihti Riiga, Tallinna ja Kuressaarde oma kaupa müüma.
Kaugemadki sõidud, näiteks Helsingisse ja Stockholmi, polnud neile alustele tundmatud. Jaalasid hakati ehitama 1860. aastatel ja nende aeg lõppes 1920. aastatel, kui hakati tegema suuremaid laevu. Tänapäevaks pole nondest aegadest säilinud ühtegi jaalat.
Puulaevaseltsi Vikan koduleht kirjeldab jaalat kui toredat laeva, millel oli kõrge vöör ja ilus joon. Jaala pikkus oli ligi kümme ja laius kolm meetrit. Seda purjekat oli kerge ära tunda juba kaugelt: ahtripoolne mast seisis laeva keskel ja oli tahapoole kaldu, lühem vöörimast seisis otse.
Merele pääseb loaga
Ehitatava jaala suurmast tuleb 11 ja väikemast üheksa meetrit kõrge. Valdavalt männist ning veidi ka kuusest ja tammestki jaala ehitamiseks kulub vanas rahas ligi miljon krooni ehk pisut enam kui 69 000 eurot. MTÜ Kabli Külaselts sai koduranna purjelaevade omanike ja meistrite mälestuseks jaala ehitamiseks lõviosa rahast põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametist (PRIA).
Kuigi ehitatav jaala on merekõlblik, paigutatakse see Kabli seltsimaja taga oleva muuseumipargi platsile, kus huvilised saavad alust uudistada. Kui külaselts soovib jaala merd sõitma panna, tuleb esitada PRIA-le sellekohane taotlus.
Kabli rahvas korraldas jaala ehitamise, et tähistada suvel 150 aasta möödumist esimese kaugsõidupurjeka Markus vette laskmisest.
Suurvesi pakub jälle elamusi
Üha kerkiv Emajõgi on oma luhad taas võimsalt üle ujutanud ja huvilised võivad seda looduse uhket vaatepilti lähedalt nautida.
Lodja Jõmmu meeskond sõidutab rahvast tänasest Kärevere kandis. Eelmisel aastal tegi Jõmmu suurveesõite ligi kuu aega ja ilmselt läheb nii ka sel kevadel. Huvi retkede vastu on suur, palju sõite on juba kinni pandud.
Emajõe alguses Jõesuus ootab loodusesõpru suurvett imetlema OÜ Järveroog paat, mis võtab pardale tosin reisijat. «Ostsime Virtsust vana kalapaadi ja tegime selle talvel korda,» ütles OÜ Järveroog juht Andrus Sepp. Et sõit oleks mugavam, tehti paadile kajut.
Järveroo paat sõidab kümme kilomeetrit tunnis, Jõesuust Rekuni popsutab see paar tundi. Vaatamist jätkub: näiteks pühapäeval kohtas Andrus Sepp jõe ääres karu, kes oli jooma tulnud. (TPM)