Rannarahva kodused ja kodulood

Käsmu õnnekividehunniku sünni kohta räägitakse erinevaid legende. Foto: Käsmu meremuuseum

Pärimuslugude kogumine on viimasel ajal hoo sisse saanud. Hiljuti korraldati Lahemaa rannakülade mälumaastike projekt, aga see pole sugugi ainuke omataoline. Lugusid tuleb iga päev juurde ja otsa nad niipea kindlasti ei saa.

Võibolla tasub teinekord mõnda vahvat lugu kuuldes mõtiskleda ka selle üle, kuidas lugu alguse on saanud, kui palju on loos tõde ja väärtuslikku ajaloolist teadmist, ning uurida sedagi, kes on aidanud lugu ajas säilitada ning järeltulevate põlvedeni tuua. Tänapäevane uurimis- ja teadustöö eeldab viitamist ja allikakriitilisust.

Alustades rannast kaugemalt, võib meelde tuletada ühe vana ajaleheloo. Eesti on rannikuriik ja Rakvere ei asu rannast ju väga kaugel ning üks selle kandi õigusteemaline lugu sobib teema sissejuhatuseks hästi. Lugu ise seisneb selles, et kunagi tundis rahvasuu väljendit “äkiline nagu Rakvere kohus”. Ajalehe Kaja 6. septembri 1926. aasta number märgib, et “üks hallpea Virumaa talunik” andis sellele kõnekäänule seletuse ja rääkis, kuidas see väljend alguse sai.