Maret Vildak: “Loodusreservaatide arv ei ole viimase 20 aastaga muutunud”

FOTO: Meelis Meilbaum

Maret Vildaku sõnul on reservaatidel eelkõige teaduslik väärtus ja neis valitseb väga range kaitsekord.

Keskkonnaameti Põhja regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Maret Vildak, kui palju on Lääne-Virumaal loodusreservaate ja kus need asuvad?

Loodusreservaadid saavad looduskaitseseaduse kohaselt olla vaid kaht tüüpi kaitsealadel: rahvusparkides ja looduskaitsealadel. Lääne-Virumaa kaitsealadest on loodusreservaadid Lahemaa rahvuspargis ja Ohepalu looduskaitsealal.

Lahemaa rahvuspargis on kaks loodusreservaati: Esku ja Remnispea, mõlemad paiknevad Lääne-Virumaal. Ohepalu looduskaitsealal on samuti kaks reservaati: Kaanjärve ja Ristsaare, mõlemad paiknevad Harjumaal.

Kui suured need loodusreservaadid pindalalt on?

Pindalalt on praegused reservaadid suhteliselt väikesed. Esku loodusreservaat on neist kõige väiksem, vaid 33,1 hektari suurune, Remnispea 84,2 hektari suurune. Lahemaa rahvuspargi kogupindalast hõlmavad reservaadid umbes 0,2 protsenti. 

Harjumaal asuv Kaanjärve loodusreservaat on 60,1 hektari suurune ja Ristsaare loodusreservaat 112,7-­hek­tarine. Ohepalu kogupindalast moodustavad need umbes kolm protsenti.

Kas viimase 10–15 aasta jooksul on reservaate vähemaks jäänud, uusi kehtestatud või on nende arv olnud muutumatu?

Loodusreservaatide arv ei ole viimase 20 aastaga muutunud. Lahemaa rahvuspargis suurenes uue kaitseeeskirja kehtestamisega 2015. aastal reservaatide pindala umbes 40 hektari võrra nende alade arvelt, mis olid ka varem rangema kaitse all. 

Ohepalus uue kaitseeeskirja kehtestamisega 2014. aastal reservaatide piirid ja pindala oluliselt ei muutunud. Need kõik on alad, mis on rangelt kaitstavad juba üle nelja aastakümne, Lahemaa rahvuspargi algusaastatest alates. Lahemaa rahvuspark moodustati 1971. aastal, suur osa praegusest Ohepalu looduskaitsealast liideti rahvuspargiga 1973. aastal. Samas on võrreldes toonasega reservaatide pindala praegu kaduvväike.

Kas kõikides nendes reservaatides kehtib sama kaitseeeskiri või on reservaate, kus on rohkem kitsendusi või hoopis laiemad võimalused inimtegevuseks, metsa majandamiseks ja nõnda edasi?

Kaitsekorra loodusreservaatides määrab looduskaitseseadus ja kaitseeeskirjaga mingeid erisusi teha ei saa. Seega on kõigis loodusreservaatides üks kaitsekord. 

Loodusreservaadid on seaduse kohaselt otsesest inimtegevusest puutumata säilitatavad alad, kus looduslikesse protsessidesse ei sekkuta. Inimese seisukohast vaadates on reservaatides väga range kaitsekord, neis ei tohi isegi käia, majandustegevus, sealhulgas metsaraie, on täielikult keelatud.

Eranditult kõik loodusreservaadid Eestis on kogu ulatuses riigimaal, seega eramaaomanikele sellest mingeid piiranguid ei tulene. Sageli on need ka raskesti ligipääsetavates kohtades ega erine oluliselt ümbritsevast maastikust, seega ei ole ka see oluline piirang, et neis ei tohi käia.

Reservaatidel on eelkõige teaduslik väärtus – ainsa erandina võib nendes käia teadustegevuse või ala seisundi hindamise eesmärgil, aga ka selleks tuleb taotleda luba. 

Loodusväärtuste kaitse on reservaatides samuti oluline, kuna valdavalt on neisse hõlmatud alad inimmõjust puutumata looduskooslused, mis on sageli ka haruldaste liikide elupaigaks. Samas on loodusväärtuste kaitse võimalik ka reservaadiga võrreldes mõnevõrra leebema kaitsekorraga sihtkaitsevööndites.

Tagasi üles