Viiest viis – noorel triatleedil on kuldne aasta

FOTO: Erakogu

Sel aastal tõi Eleri esimese üldvõidu koju Paidest. Finišilinti tõstes valdasid neiut ki rjeldamatud emotsioonid. Esimest korda elus oli ta tundnud võidumõnu kaks aastat tagasi, samuti Paides.

Juba varasest lapsepõlvest saati spordiga tegelenud Eleri Etverk lööb praegu laineid Eesti triatlonimaastikul. Rakverest pärit neiu on sel hooajal saanud viiel etapil viis üldvõitu, mis on 19-aastase noore kohta väga suur saavutus.

Eleri leidis tee spordini tänu oma perekonnale. Ta isa Erkki Etverk jookseb maratoni ning nii ema kui ka vanem vend on kõvasti sporti teinud. Eleri suur eeskuju oligi vanem vend Markko, sest vaadates venna sooritusi triatlonis, tundis ta, et tahab samuti selle alaga tegeleda.

Esimese triatloni läbis Eleri väga noorelt – juba seitsmeaastasena. Lisaks triatlonile tegeles ta kergejõustiku ja ujumisega. Kuna vahepeal kimbutas noort sportlast aga sääreluuümbrise põletik, pidi ta triatlonis pausi tegema ning jätma ka kergejõustiku.

“Mul olid jalad väga haiged. Lõpetasin kergejõustiku ära ja enam tagasi ei saa minna, sest jalad ei luba ainult jooksmisega tegeleda.” Ka praegu peab ta jooksukoormust jälgima ning aastas paar korda säärevalude tõttu treenimist vähendama.

See oli raske ja väga katsumusterohke. Õhtul oli mul lihtsalt nii hea tunne. Kuigi jalad valutasid tohutult, nautisin seda valu kogu hingest.

Treeningutunde koguneb Eleril rasketel nädalatel lausa 20, aga keskmiselt teeb ta trenni umbes 13 tundi ja need on jaotatud kõigi kolme ala vahel. “Iga päev teen iga ala trenni. Tavaliselt ongi nii, et ujumistrenn on eraldi ning ratta- ja jooksutrenn on koos ehk lähen pärast rattasõitu kohe jooksma.”

Põhjus, miks rakverlanna just triatloniga tegeleb, seisneb selles, et triatlon on talle korraga nii nauditav kui ka raske. Ta ütleb, et triatlonivõistluste õhkkond on väga mõnus, kõik tunnevad ja aitavad üksteist.

Eleri Etverkile sobivaim ala on jooksmine, sest see tuleb tal kõige paremini välja. Sel suvel on ta osalenud viiel Eesti karikasarja etapil ning kõik viis ka võitnud. “See aasta on jah kuldne aasta,” sõnab Eleri naerdes. “Ütleme nii, et treeningud kannavad vilja, aga ma näen, et see kõik on puhtalt jooksu pealt tulnud.”

Noorele triatleedile on triatloni juures kõige raskem pidev treenimine, sest seda peab ta enamjaolt üksi tegema. Seetõttu oli varem ka motivatsiooni raskem leida. “Nüüd on see juba elustiil, olen harjunud sellega, et tõusen hommikul üles ja lähen trenni,” lausub tubli sportlane.

Teist aastat on Eleril käsil koostöö tuntud triatlonitreeneri Margus Tammega, kes saadab talle iga nädal kavasid. Eleri oletab, et eelmine hooaeg läks pisut aia taha seetõttu, et ta ellu tulid uued treeningumeetodid. Küll aga mõistab neiu, et treeneri näpunäited hakkavad end ära tasuma.

Tunnet, mis noort triatleeti võidu ajal valdab, ei oska ta kirjeldada. Eleri ootas väga kaua oma esimest üldvõitu ja unistas finišis võidulindi tõstmisest. “Ning kui see 2015. aastal Paide triatlonil juhtus, oli mul kirjeldamatult hea tunne,” lausub Eleri.

Elerile pole sprindidistantsis, mille käigus on vaja 750 meetrit ujuda, 20 kilomeetrit rattaga sõita ja viis kilomeetrit joosta, mahu poolest enam midagi kontimurdvat, nüüdseks on tähtis ainult kiirus. Küll osales ta juuli alguses Tartu Milli triatloni olümpiadistantsil, mis koosneb poolteisekilomeetrisest ujumisest, 40 kilomeetri pikkusest rattasõidust ja kümnekilomeetrisest jooksust. Kuna Eleri vanuseklassil – juunioridel – ei olnud lubatud sel aastal olümpiadistantsil osaleda, taotles sihikindel neiu korraldajatelt eriluba. Eleri tahtis näha, kui konkurentsivõimeline ta on, kas suudab lõpuni vastu pidada ja tuua koju üldvõidu või mitte. Seda ta suutis – Eleri Etverk sai olümpiadistantsi finišis tõsta võidulindi.

“Vot see oli raske ja väga katsumusterohke. Õhtul oli mul lihtsalt nii hea tunne. Kuigi jalad valutasid tohutult, nautisin seda valu kogu hingest,” kirjeldab noor triatleet olümpiadistantsijärgset õhtut.

Eleri Etverk võistles olümpiadistantsil ka eelmise aasta Tartu Milli triatlonil. Tänavu läks tal palju paremini: ta parandas oma lõpuaega tervelt üheksa minutit. “Eelmisel aastal ei olnud ma selleks veel päris valmis, sest jõud sai kuus kilomeetrit enne lõppu täiesti otsa. Sel aastal suutsin võideldes lõpuni vastu pidada,” lausub Eleri.

Olümpiadistantsiks ta aga eraldi ei valmistunud, neiu otsustas triatloni võtta rohkem treeninguna. “Mu treener ütles ka, et ära looda sellest liiga palju, sest meie keskendume rohkem sprindidistantsidele.”

Ka Eleri isa Erkki Etverk osales sel ja eelmisel aastal triatlonil. Mullu jäi isa-tütre heitluses peale vanem, kuid tänavu oli Erkki Etverk oma tütre võidus kindel juba enne starti minekut. 

“Mõlemal aastal pani isa paberile kirja, kumb meist teoorias võitma peaks. Sel aastal ütles isa kohe, et mina võidan, ise ma seda aga ei uskunud,” räägib Eleri väikesest traditsioonist. Erkki Etverkil oli õigus – sel aastal jõudis Eleri finišisse üheksa minutit enne teda.

Noor triatleet usub oma sõnul, et iga inimene saab triatloniga hakkama, sest kui valida sobiv tempo, ei käi triatlon üle jõu. Eleri näeb kuulsate inimeste, nagu Tanel Padar ja Märt Avandi, triatlonimaastikule tulekut ainult positiivsena, sest nii tuuakse ala rahvale palju lähemale. “Mõni aasta tagasi ei teadnud paljud, mis on triatlon või mis aladest see koosneb. Nüüd on see palju populaarsem,” kiidab ta avaliku elu tegelasi.

Võistluste käigus on Eleri kahel korral rattaga kukkunud. Esimesel korral ta katkestas, kuid teisel korral hüppas ratta selga tagasi ning tegi võistluse lõpuni. “Adrenaliin oli nii kõrge, et ma ei tundnud valu, aga kui võistluse lõpetasin, jõudis valu kohale,” meenutab Eleri naerdes.

Lisaks saab suurem osa triatleete igal võistlusel vees olles peksa, sest seal on palju rabelemist – kõik tahavad teistest ette ujuda. “Ma olen saanud jalaga niimoodi näkku, et mõtlesin, et mu ninaluu läks,” jutustab Eleri lõbusalt.

Eleri trenniteel on olnud ka langusi. 12-aastasena ei sallinud ta ujumist enam absoluutselt ja jättis selle pooleli. Kahjuks olid just need kõige tähtsamad arenguaastad. “Arvan, et kui need vahele ei oleks jäänud, siis oleks mu ujumine nüüd pisut parem. Euroopas on ujumise tase palju kõrgem – ma tulen veest ikka lõpu poole välja, mistõttu pean rattasõidus hulga rohkem tööd tegema,” räägib neiu.

Juunis osales Eleri Hollandis juunioride Euroopa karikaetapil, millega jäi väga rahule. Juba veest välja tulles tundis ta, et ujumine läks korda. 

“Ma nägin esimeses vahetusalas enda ümber lausa inimesi,” meenutab tavaliselt ujumisega tahapoole jääv neiu naerdes. Tänu sellele sai ta suurde rattagruppi, kus tehti kõvasti tööd. Ka jooks sujus väga hästi ning lõppkokkuvõttes pälvis Eleri 25. koha.

Sel aastal ootab Elerit lisaks rohketele võistlustele kodumaal vähemalt üks välisvõistlus – juunioride Euroopa karikaetapp Riias. Tema peamine lootus on finišeerida kohal, mille number on väiksem tema stardinumbrist, sest triatloni karikasarjades antakse stardinumber selle järgi, kui hästi on sportlane varasematel etappidel võistelnud.

Tulevik on Eleril veel veidi lahtine. Kui ka edaspidi on tulemused head, jätkab ta kindlasti triatloniga. Sügisel asub neiu aga Tallinna ülikoolis rekreatsioonikorraldust õppima.

Eleri peamine eesmärk on võistelda Eestis nii hästi, et temas nähtaks suurt konkurenti. Tal on ka üks väga ekstreemne unistus. 

“Tahaksin teha sellise võistluse, kus annan endast kõik, nii et finišijoonel läheb mul pilt eest ära,” lausub Eleri.

FOTO: Erakogu

Triatlon meeldib Elerile, sest see on ühel ajal nii raske kui ka nauditav. Eelmise aasta Rõuge triatlon ei olnud neiu ilmet arvestades just kõige nauditavam.

Tagasi üles