/nginx/o/2021/10/05/14115009t1h1a12.jpg)
Sain poes kogemata osa kokandustunnist. “Lõika pakend lahti ja vala makaronid kaussi. Nüüd lase keedukannu vett,” selgitas naisterahvas kannatlikult. “Ära pakendit veel ära viska, seda läheb vaja,” jätkas ta. Arusaadav, et kui järeltulija on suvevaheajal üksi kodus, tuleb tema ninaesise eest hoolt kanda.
“Kalla ettevaatlikult kaussi vett. Pane telefon ära ja kalla kahe käega,” kõlasid õpetussõnad. “Võta sõel, mine kraanikausi juurde. Kalla makaronid ettevaatlikult sõela sisse,” kõneles naisterahvas. Veel kord aeglaselt, põhjalikult ning vahepeal tarkusteri korrates, et kübetki kõrvade vahelt maha ei pudeneks. Hirmus ka, kui lõunasöök kraanikaussi kallatakse, sest sõel ununeb välja otsida. “Nüüd vala makaronid kaussi. Ei-ei, sinnasamasse, kus nad algul olid.”