Kiltsi mõisas turismiedendajate infopäeval oli esinejaid ja külalisi mitmelt poolt Eestist ning ettekannetes tõdeti, et turismimajandusel on kasvupotentsiaali, mis eeldab rohkem koos- ja müügitööd.
Turismimajandus nõuab rohkem müügitööd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päeva esimeses pooles peeti mittetulundusühingu Lääne-Viru Turism üldkoosolek, kus juhatuse esimees Monika Sooneste andis ülevaate senisest tegevusest ja edasistest plaanidest.
MTÜ Lääne-Viru Turism alustas taas aktiivset tegevust poolteist aastat tagasi ja tegeleb turismiasjaliste ühistegevuse korraldamisega Lääne-Virumaal. “Mittetulundusühingu eesmärk on tuua maakonda euroraha turismiprojektidega, kutsuda siia uusi turiste ja tutvustada piirkonda mujal maailmas,” ütles Monika Sooneste.
Monika Sooneste tutvustas, et MTÜ Lääne-Viru Turism koostöös maavalitsusega tegeleb maakonna turismiinfo kogumise ja levitamisega trükiste näol, seda mitmes keeles. Samuti osaletakse vastavatel messidel Eestis ja teistes riikides. Seega tegutsevad maakonna turismiarendajad turismiturunduse korraldamisega ühiselt, et külastaja üldse teaks kaardil vaadata ja otsida, kus on Eesti, kus on Põhja-Eesti, ning sealt edasi, mida kujutab endast Lääne-Virumaa. Monika Sooneste arvates on üks esmaseid eesmärke töötada välja atraktiivsed turundusmaterjalid, teemapõhiselt, sihtturgude keeltes, mida piirkonnal praegu üldse ei ole.
Lääne-Viru maavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna peaspetsialisti Kaire Kulliku sõnul on Lääne-Virumaa turismialane arendustegevus suunatud eelkõige lähiturgudelt külastajate meelitamisele maakonda. Piirkonda tutvustatakse koostöös ettevõtjatega ja regionaalsete turismiorganisatsioonidega.
Eesmärgiks on saavutada piirkonna tuntus loodus-, lõõgastus- ja kultuuripuhkuse veetmise kohana väljaspool Tallinna ja teisi suuri linnu ning aidata kaasa uute turismitoodete tekkimisele.
“Peamiseks turunduskanaliks on lähiaastatel internet. Vahendid sihtgruppideni jõudmiseks on sotsiaalmeedia, internetikampaaniad ja tutvustavad artiklid meedias. Internetiturundus toimub peamiselt SA Põhja-Eesti Turism uue loodava kodulehe ja visitestonia.com portaali kaudu,” selgitas Kullik.
MTÜ Ökokratt juhatuse liige Priit Adler arvas, et turism on üks võimalusi Lääne-Viru ja Järvamaa ühistegevuseks. “Lisaks on vabaühendustel, vallavalitsustel ja maavalitsustelgi võimalik arendada tulevikus ühiselt kultuuritraditsioone, tutvustada Kesk-Eesti loodust ja ajalugu, mis ulatub juba XII sajandisse. Külastajat, kes satub Järvamaale või Lääne-Virumaalegi, huvitab just see omapära ja erilisus,” rääkis Adler.
Ta toonitas, et kokkusaamise mõte oli arendada ühiselt välja tulevikus matka-, õppe- ja turismimarsruudid üle valla- ning ka maakonna piiri, et see ei katkeks halduspiiril, vaid kulgeks jadana. “Samas pole otstarbekas kõiki teenuseid välja arendada igas külas, otstarbekam on teha seda külade kaupa, piirkonniti. Ka teeviitade ja informatsiooni kujundamine ja levitamine peaks käima koostöös, et säästa ajalist ja rahalist ressurssi,” kõneles Adler.
Ja märkis, et nagu Kiltsis kohapeal selgus, ei tunta teineteist, kuigi elatakse lähestikku. “Seepärast jätkataksegi kokkusaamisi.”
Üritusel ettekandega esinenud Tallinna ülikooli õppejõud ja turismiekspert Mart Reimann ütles, et üldiselt on ta Eesti turismi suhtes optimistlik. “Euroopa Liiduga liitumine tegi meile kõvasti reklaami ja kasvatas huvi Eesti vastu, mis vanas Euroopas on teatavasti aeglane ja selle viljad avalduvad tasapisi praegu,” kõneles Reimann.
Tema hinnangul saavad meie ettevõtted järjest kogenenumaks ning teeninduskultuur paraneb, koostöö ettevõtjate ja ametnike vahel toimib. “Seiklusturismi ja loodusturismi kohapealt on vast probleemiks meie ametnike suurushullustus. Me ei saa eeldada, et iga alustava ettevõtte eesmärk on kindlasti suureks kontserniks kasvada. Mõnikord tahetakse turismifirmasid hinnata samade kriteeriumide järgi nagu masinatööstust. Ka kõige võimsamates riikides, näiteks USAs, on oma kindel koht väikefirmadel, mis teevad turgu mitmekesisemaks ja atraktiivsemaks,” rääkis Reimann.
Tema sõnul peaksid nii ettevõtjad kui ametnikud hakkama mõistma, et meie loodust ei ole nii lihtne müüa, nagu senini tihti on räägitud. “Meie kliima ei ole välisturistile kõige atraktiivsem, hooaeg on lühike ning meil ei ole lihtsaid ja võimsaid turismimagneteid. Eestimaa looduse atraktiivseks tegemiseks, et seda müüa, on vaja kõvasti tööd teha ja rohkem just sihtgrupipõhiselt. Austraallasele ja venelasele ei saa Eestimaad ühtmoodi müüa,” toonitas Reimann.
Ta lisas, et Eestil on ja jääb pikaks ajaks maailmatasemel turismiatraktsiooniks Tallinna vanalinn. “Kõik teised atraktsioonid on tagasihoidlikud ning edukad oleme siis, kui me kõike muud Tallinna vanalinnaga rohkemal või vähemal määral siduda oskame.”
Turismiedendajate infopäeval osalenud liikumise Kodukant juhatuse liige Katrin Uudeküll kommenteeris, et Eesti majanduskasvu taastumisel on võtmesõnaks ekspordi kasv. “Välisturistidele teenuste ja kaupade müümine on eksport, seega on tegemist ühe olulise majandusvaldkonnaga, millele tähelepanu pöörata ja millesse panustada. Lääne-Virumaal on mitmeid omapäraseid kultuuri- ja loodusväärtusi, mida külastajatele näidata ja tutvustada,” kõneles Uudeküll.