Rakvere turu rahvas teab, et kui keskpäev on käes, tuleb neil hakata puid ja maid jagama noortekambaga. Ropendavad ja käratsevad pubekad häirivad möllates ja lõhkudes turu tööd, aga politsei ütleb, et noorte karistamine nende eesmärgiks ei ole.
Igapäevane möll: punt tüdrukuid laamendab turul takistamatult (5)
12. august 2017, 10:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere turu administraatorile Riina Mitile on lisandunud üks kummaline tööülesanne. Ta peab iga päev tegelema umbes 10-liikmelise, peamiselt teismelistest tüdrukutest koosneva jõuguga, kes sööb tema ja turuliste närve. Nende leebeim vorm tähelepanu püüda on lasta kõvasti muusikat, kuid tavapäraseks on muutunud ka lõkke tegemine ja asjade lõhkumine.
“Tüdrukud panevad kõlaritest muusika nii põhja, et turumüüjad käivad mulle kaebamas. Palun sellel seltskonnal otsemaid lahkuda, kuid nad ei allu ega reageeri absoluutselt mingisugustele korraldustele. Heal juhul lähevad nad turu territooriumilt ära, et naasta natukese aja pärast teisest väravast,” rääkis Mitt, kes peab liigagi tihti kuulma teismeliste sõimuvalingut. “Te ei kujuta ette, milline sõnavara nendel tüdrukutel on. Väga ropp. Sealt tuleb kogu anatoomiatund.”
Kui Riina Mitt on noori korra juba manitsenud, võtavad piigad võimu ja hakkavad peremehetsema, alustades sihilike provokatsioonidega.
“Tulevad minu akna alla, jäävad sinna seisma ja panevad muusika põhja. Kui neile midagi ütlen, siis panevad jooksu. Natukese aja pärast on jälle tagasi,” ütles Mitt, kellele kauplejad on rääkinud, et kui administraator tööpäeva lõpetab, läheb olukord veelgi hullemaks. “Tundub niimoodi, et oleme neile meelelahutus, jah.”
Vaimse vägivallaga siiski ei piirduta, tüdrukutebande ei löö risti ette ka karmimate käitumisviiside ees, näidates toorest jõudu. Nii joostakse ja lõhutakse jalgadega turulaudu, riputakse katusealuste sarikate, torude ja kaablite küljes. Miti sõnul on saanud tavapäraseks see, et igal hommikul tuleb tal võtta ühes värvipotsik ja tööriistad, et kaotada lettidelt ja seintelt roppused ning lõhutu taas terveks teha. Proual on ka oma nipid, kuidas piigade vastu võidelda ja neile mõistust pähe panna. “Olen proovinud määrida torud tavotiga kokku,” rääkis administraator muiates.
“Halva ja heaga proovinud,” ütles turu töö eest vastutaja. Ent lapseohtu noored provotseerivad seni, kuni ta kutsub politsei. Mitt on seda ka mitu korda teinud.
“Politsei tuleb kohale, ja teate, mida noored ütlevad: oli teil asja ka vä? Nendega räägitakse ja neid noomitakse, aga need tüdrukud tunnevad väga hästi oma õigusi. Hetkeks jäävad vakka, aga kui korrakaitsjad lahkuvad, siis kõik kordub,” jutustas Riina Mitt.
Ka turu lähedal asuvate majade elanikud on mitu korda pöördunud politseisse avalikku korda rikkuvate noorte tõttu, kuid neile on jäänud mulje, et räuskajad ei karda midagi ega kedagi. Rakvere politseijaoskonna noorsoopolitseinik Kady Tiinas kinnitas, et suve jooksul on politseile niisuguseid väljakutseid laekunud ja lisas, et ühe juhtumi puhul alustati väärteomenetlust avaliku korra rikkumise tõttu. “Reageerime taolistele väljakutsetele eesmärgiga rikkumised tuvastada ja lõpetada. Politsei eesmärk ei ole noori karistada, vaid leida lahendus, et rikkumisi toime ei pandaks,” rääkis Tiinas, kes lausus, et patrull käib turul nii päevasel kui ka õhtusel ajal. “Möödunud aastal tegime turu omanikele ettepaneku paigaldada platsile märgid, mis keelaksid turul viibimise õhtusel ajal. Tänavu need märgid sinna ka üles pandi,” kõneles Tiinas. Noorsoopolitseinik tõi välja, et noortel peaks suvevaheajal olema tegevust ja võimalusi oma vaba aega veeta. “Olukorra parandamiseks on tähtis koostöö lastevanematega ja kohaliku omavalitsusega,” sõnas Tiinas.
Rakvere avatud noortekeskuse noorsootöötaja Mari-Liis Küüsmaa ütles, et lahendust olukorrale on raske leida, kuid üheks võimaluseks on mobiilse noorsootöö arendamine. “See tähendab, et noorsootööd tehakse ruumidest väljas, ka tänaval. Usun, et kui sellega tegelev isik jõuab nende noorteni vestluse kaudu, on palju kergem neid suunata,” pakkus Küüsmaa lahenduseks.
