Hanna ja Ander Ild: sisemise kireta mõisa ei ehita

Katrin Uuspõld
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neeruti mõis.
Neeruti mõis. Foto: Heiki Laan

Neeruti juugendstiilis mõisa välisilme on lühikese ajaga tundmatuseni muutunud – lagunevast-pragunevast tondilossist on saanud muinasjutuloss. Täpsemalt siiski taastatud mõisahoone, mille puhul nii mõnigi vahepeal juhtunud õnnetus on hoopis õnneks pöördunud.

Kui mõisatuuriga Neerutisse jõudnud inimesed praegust värvivärsket peahoonet väljast imetledes uksest sisse astuvad, raputavad paljud neist pead ja nendivad, et siin on veel oi-kui-palju teha. Mõisa perenaise Hanna Ildi silmis on olukord aga hoopis teine – võrreldes tehtuga on jäänud tõesti vaid “väike siseviimistlus”.

Praegune külastaja ei ole näinud ju võssakasvanud parki ega prügimägesid mõisa sisemuses. Ja võib ainult aimata, mis tunne võis olla Hanna ja Ander Ildil, kui nädal pärast mõisaostu üks vahelagi suure pauguga alla prantsatas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles