Mõni aeg pärast Väike-Maarja vallavanema Urmas Tamme umbusaldamist hakati tooli alt tõmbama ka üheksa aastat Vinni valda juhtinud Toomas Väinastelt. Kas põhjus on persoonides või selles, et nad kuuluvad “valesse parteisse”?
Rahapuudus tekitab Vinni vallavolikogus pingeid
29. aprill 2011, 08:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piisas üksnes asjaolust, et keskerakonnal parlamendivalimistel kehvasti läks, kui Väike-Maarjas võeti ette keskerakonda kuuluva vallajuhi Urmas Tamme umbusaldamine.
Kuid umbusaldajad ei toonud põhjusena välja Tamme erakondlikku kuuluvust, vaid pigem puudusi tema töös. Nüüd on Vinni vallavanem Toomas Väinaste sattunud vallavolikogu opositsiooni kriitika alla.
Väinaste on oma koalitsiooni jätkamises siiski kindel. “Meie valla koalitsioonis on kõik arukad ja auväärt volikogu liikmed, ühtegi poliitilist prostituuti ei ole ning seega ei saa ka vallvanema tool kõikuda,” kinnitas ta veendunult.
Asi on rahas
“Kui vead on, siis tuleb need parandada, kuid nii ei saa, et keegi kogu aeg ainult vigade otsimisega tegelebki,” ütles Väinaste.
Ta möönis, et omavalitsustel on praegu kõikjal rahaga raske, ning lisas, et selles üksnes teda süüdistada oleks lühinägelik. Näiteks langetas valitsus 2009. aastal üksikisiku tulumaksu laekumist 11,93-lt protsendilt 11,4-le protsendile. Samuti vähendati tasandusfondi ja teede remondiks mõeldud raha. Vinni valla puhul tähendas see nn teederaha vähenemist kuuelt miljonilt kroonilt 1,9 miljonile kroonile.
“Sellest numbrist saab kindlasti aru iga vallakodanik ja tunnetab, millised on meie valla teed,” lausus vallavanem, meenutades, et kui keskerakond oli valitsuses ja Edgar Savisaar oli majandusminister, eraldati teedele 15 protsenti kütuseaktsiisist laekunud summadest.
Tänavu on ainuüksi lumelükkamisele kulunud Vinni vallas raha 4,8 miljonit krooni, mis teeb umbes neli miljonit planeeritust rohkem.
“Kui vähendasime 20 protsendi võrra vallas avalikus teenistuses olevate töötajate palkasid, jäid puutumata palgad koolides, lasteaedades ja mujal,” rõhutas Väinaste. “Kui vabariigi valitsus ei vaata uuesti üle kohalike omavalitsuste rahastamise põhimõtteid, siis on asi rohkem kui kriitiline. Mitte ainult Vinni vallas, vaid kõikjal Eestis,” lisas ta.
Väinaste sõnul saab Vinni valla rahalist seisu parandada kinnisvara müügiga, mis on ka eelarvesse planeeritud, kuigi ostja leidmine on praegusel ajal keerukas.
Müüa on plaanis Inju mõisahoone. Endised Inju lastekodu elanikud said uued elamised Vinni perekodu ajakohastesse majadesse, mis rajati sotsiaalministeeriumi toel mõne aasta eest. Samuti tahab Vinni vald müüa Rutja puhkekeskuse, mis soetati vallale eelmise vallavanema Hannes Metsa valitsemise ajal.
Müügis on ka Piiral linnaga piirnev Metsniku kinnistu, suurusega 19 hektarit. Sellele kinnistule on tehtud ka detailplaneering.
Kinnisvara saigi soetatud ja hoitud selleks, et oleks tagavara rasketeks aegadeks ning investeeringuteks tulevikus. “Aga me ei arvanud kunagi, et valdadelt asjaajamiseks ja toimetulemiseks mõeldud raha kärbitakse,” sõnas Väinaste.
Samuti keskerakonda kuuluv Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg ütles, et eks selline kangutamine räpase mulje jätab. “Kuigi reaalseid põhjuseid pole, võib mingi põhjuse alati leida,” lausus ta.
Poliitilist põhjust ei usuta
Toomas Uudeberg rõhutas, et nemad on ajanud vallavalitsuses ja -volikogus ikka Tamsalu asja ega jälgi pingsalt seda, kes on opositsioonis, kes koalitsioonis. “Tallinna peakorterid pole meid mõjutanud, poliitilisi töökohti meil ei ole ja mingit survet pole märganud, ausalt öeldes on praegu tööd nii palju, et ei jõua seda poliitikat jälgidagi,” rääkis ta.
Nüüdseks keskerakonnast lahkunud Kadrina vallavanem Aivar Lankei ütles, et tema astus sellesse parteisse pragmaatilistel kaalutlustel. “Lootsin saada selle kaudu vallale vahendeid ja sain ka,” tunnistas ta. “Siis oli ka riigikogu liikmetel voli neid asju jagada, nüüd on teine aeg ja olukord.”
Lankei praeguste umbusaldamiste ja nende püüdluste juures poliitilisi põhjusi ei näe. “Ei usu, et Lääne-Virumaal võib vallavanema erakondlik kuuluvus probleemiks olla,” arvas Lankei.
Tema sõnul ei avaldatud talle kusagilt ülevalt poolt survet, kuidas tuleb käituda. “Pigem on see keskerakonda kuulumine ettekääne kui põhjus umbusaldamiseks,” lausus ta.