Juhtkiri: kas meid on petetud? (1)

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Virumaa Teataja.
Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Enam kui pool aastat tagasi sai ilmsiks, et sügisel toimub Rakveres seksuaalvähemuste elu kajastavate filmide festival. Sellest hetkest hakati mitmel pool maalima pilte õõvastavatest sündmustest, mis linnas festivali tõttu aset leidma hakkavad. Mis siis juhtus?

Läks nii, et oli rahumeelne filmifestival. Mitte ükski vihaste vastaste hirmutavatest ennustustest ei täitunud ja seinale maalitud tontidest polnud ka jälgegi. Ei paljaid amelejaid ega pruugitud süstlaid. Hoopis viisakate sõbralike inimeste vaikne kokkusaamine festivali teemaga sobivate väärtfilmide vaatamiseks.

Polnud ka lubatud meeleavaldusi, oli vaid üksainus meesterahvas oma plakatiga. Aga mistarvis siis pool aastat tuld, tõrva, kisa ja ahastamist? Milleks kogu see vaenu õhutamine? Milleks kogu tühi retoorika kellegi halvustamiseks? Valimiste pärast? Ainsana võisid end festivalist häirituna tunda kinokülastajad, kes kinokavast “Lego Ninjago” multikat ei leidnud. Aga see oli vaid korraks. Seevastu sattusid meie linna külalised teistest riikidest ning näha sai filmikunsti, mis muidu siinsele publikule kättesaamatuks jääks.

Filmipeo korraldajatele tuleb avaldada tunnustust, et suurest kärast ja teatud seltskonna vastuseisust hoolimata asi ära tehti. Valimisteeelsele, sügiseselt sombusele Rakverele oli see ilmselt kui sõõm värsket õhku. Rahvamajja, teatrikohvikusse ja kinomajja jõudis rahvast mujaltki Eestist.

Ainsana võisid end festivalist häirituna tunda kinokülastajad, kes kinokavast “Lego Ninjago” multikat ei leidnud. Aga see oli vaid korraks.

Ja kuigi festivali korraldati esimest korda ja tegemist oli seksuaalvähemuste filmifestivaliga, on iga uus saabuja Rakvere linnale kulla väärtusega. Kes teab, äkki on Festhearti näol tegemist uue regulaarselt toimuva üritusega, mis rahvast kohale meelitab. Oli neidki, kes Teatrikohvikus keha kinnitades ei pidanud paljuks kuulata arutelu LGBT noortest meie ühiskonnas.

Linn on omal kohal ka pärast festivali, taevas pole alla kukkunud ja heterod on ikka heterod. Ainult et mõnedele meie hulgast oli see üritus vajalik ja midagi muutus nende jaoks kindlasti paremaks. Mustalt maalitud stsenaariumid kinomajas toimuvatest õudustest näivad nüüd veelgi naeruväärsemad.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles