Juhtkiri: õppimine päästab

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Virumaa Teataja.
Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Eile peeti Rakvere lihakombinaadis suurt päästeõppust. Õppus tähendab õppimist. Kas õppimine päästab millestki? Eks ikka ja päris paljust. Teadmistel pole hinda. Liiati kui nendest teadmistest sõltub inimeste elu, tervis ja vara.

Mäng ja reaalsus pole muidugi üks ja sama, aga mingid eelteadmised otseselt ohukoldes olevatele inimestele annab ka mäng. Estonia hukust pääses suhteliselt palju laevapere liikmeid ning just tänu sellele, et nad teadsid, kuidas kriisisituatsioonis käituda. Laevadel mängitakse kriisiolukorrad läbi muidugi iga nädal.

Tuletõrjehäire käivitumisel on välismaa külalised ummisjalu õue jooksnud, Eesti inimesed ei vaevu aga kulmugi kergitama ning kui, siis hoopis selleks, et paanikas turistide üle vaikselt naeru pugistada.

Tundub, et kui leeki ei tõuse, siis võetakse häiresignaali pigem taustamürana. Sellepärast võiks küll vahel harjutada, kuidas kriitilises olukorras tegelikult käituma peaks.

Tundub, et kui leeki ei tõuse, siis võetakse häiresignaali pigem taustamürana. Sellepärast võiks küll vahel harjutada, kuidas kriitilises olukorras tegelikult käituma peaks.

Ehk suudab õnnetuse korral siis ükski inimene kümnest pea selgena hoida ja midagi organiseerida.

Ainult teooriast ja evakuatsiooniplaanist iga päev mööda jalutamisest ei ole tühjagi tolku.

Aga alati jääb suur osa saatuse ja vääramatu jõu käsutusse. Kõike üksipulgi ette näha ei saa, mitte ühelgi õppusel – olgu see kui hästi tahes läbi mõeldud ja teostatud. Ning inimesed on inimesed, kes võivad teha vigu ka kriisisituatsioonis.

Eilne õppus näitas, et õnnetuste korral, kus ainsaks teavitusvahendiks on häiresignaal, pelgalt taolise tehnika peale lootma jääda ei saa. Iseäranis siis, kui ohualad ulatuvad kaugemale kui kaks kilomeetrit.

Õpitu ei puuduta aga mitte ainult Rakvere lihakombinaati, Sõmerut ja Näpit, vaid üle Eesti ohtlikke aineid kasutavaid ettevõtteid ja nende ümbrust.

Ühest õppusest jääb loomulikult väheks, et midagi kinnistuks. Teisalt on aga mõeldamatu, et suures tootmisettevõttes iga nädal või isegi iga kuu nii mastaapne õppus korraldataks. Aga algus on vähemalt tehtud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles