Me teame nüüd vähemasti niipalju, et on impulsse, mis ka ühe põhjamaise, D-vitamiini vaeguses kannatava ja aegamisi talverežiimile lülituva rahva – võtkem näiteks eestlased – silmapilkselt üles suudavad äratada, nagu oleks ämbritäis jääkülma vett igale selle rahva liikmele krae vahele heidetud. Tundub, et see miski peab olema midagi ihulikku, midagi kehalist, midagi sellist, mis “kõnetab inimesi nende kõige ürgsemal rakutasandil”, nagu sõnastas selle ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli.
Tellijale
Kolumn: piisab vaid ühest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pole kahtlust, et üksjagu vett on juba merre voolanud hetkest, mil kooseluseadust puudutav debatt ning sellega kaasnev meediakära alguse said. Siis, peale mõningast aega varjusurmas viibimist, kulus vähem kui poolteist tundi õhtust eetriaega, et massid uuesti tüliõuna kallale ässitada. Kuid tõdegem, ka saade “Suud puhtaks” jättis palju lahtiseid otsi alles.