Koduõppel õpitakse südamega

Eva Samolberg-Palmi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perekond, kes ajab oma asju kodus: isa Ka Bo, taga seismas poeg Bert ja tütar Marta, ema Mailaga on koos pisike Moona ning poeg Koit.
Perekond, kes ajab oma asju kodus: isa Ka Bo, taga seismas poeg Bert ja tütar Marta, ema Mailaga on koos pisike Moona ning poeg Koit. Foto: Marianne Loorents

Praegu on koolivaheaeg. Teismelised kasutavad seda aega kõige tähtsamaks tegevuseks - magamiseks. Pisemad lapsed saavad mängida, palju süda ihaldab. Esmaspäevaga saab kõik jälle läbi. Aga mis oleks, kui kogu aeg oleks teatud mõttes koolivaheaeg? Kõlab uskumatult?

On tavaline koolipäeva hommik Laekveres elavate Chanide suures peres. Lapsed ärkavad siis, kui uni läinud, söövad ja istuvad koolipinki. Kõrvaltoas. Nende “klassiruumis” ei tunta tahvlit, kriiti ega hirmu halva hinde ees.

Kuuelapselise pere ema Maila Chan räägib oma pere argipäevast rahulikult ja leebelt. Lapsed istuvad kuulekalt laua ääres ja noogutavad ema jutule aeg-ajalt kaasa. Pere pesamuna, peagi kaheseks saav Moona jääb jutuvada kuulates üha unisemaks ning varsti vajubki pruunisilmse nöbinina pea väsinult lauale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles