Elu esimene vaateaken

Katrin Uuspõld
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Johanna Konso on võtnud hetkeks istet Sõbralt Sõbrale poe vaateaknal kohvitassi taga, klassiõde Elise Poom raamaturiiuli ees – mida teie nende kujundatud aknas märkate?
Johanna Konso on võtnud hetkeks istet Sõbralt Sõbrale poe vaateaknal kohvitassi taga, klassiõde Elise Poom raamaturiiuli ees – mida teie nende kujundatud aknas märkate? Foto: Meelis Meilbaum

Kas teate, mis on ühist koolivaheajal ja Aasukalda päästekomandol, kodutute loomade varjupaigal ja Sõbralt Sõbrale poel? Jah, õige, seal võib asjatada. Täpsemalt: teha ühiskonnaõpetuse praktikatunde.

Elise Poom, Johanna Konso ja Liina Lippasaar, Rakvere reaalgümnaasiumi abituriendid, toimetasidki koolivaheaja esmaspäeval kaupluses Sõbralt Sõbrale. Nende poepoolne praktikajuhendaja Karin Põdra ei jõudnud tüdrukuid ära kiita: pikal stangel said riided siuhti sildistatud ja viuhti oma kohtadele viidud. Kui ta neidudelt aga küsis, milline poenurk vajaks nende meelest kõige enam uuendamist, kõlas vastus: vaateaken. Päris suur suutäis, mõtles juhendaja, aga jättis selle mõtte enda teada ning andis noortele võimaluse.

Seitse tundi hiljem seisid tüdrukud rahulolevatena vaateakna ees: klaaskapis istus sügisrõivais mannekeen kohvikruusi taga, kaaslaseks end soojal lambanahal sisse seadnud kaisukaru, nagis rippus ­vihmavari, raamaturiiulisse olid sätitud kirjandusteosed ja vinüülplaadid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles