Amet: leib-sai, kohv ja friikartulid sisaldavad vähki tekitavat ainet

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tärklist sisaldava toidu küpsetamisel, grillimisel, röstimisel ja praadimisel tekib vähki tekitav aine akrüülamiid.
Tärklist sisaldava toidu küpsetamisel, grillimisel, röstimisel ja praadimisel tekib vähki tekitav aine akrüülamiid. Foto: SCANPIX

Euroopa toiduohutusameti aruande järgi tekib tärklist sisaldavates toiduainetes kuumtöötlemisel ohtlik aine akrüülamiid, mis võib põhjustada vähki. Seetõttu tuleks vältida toidu liigset pruunistamist.

Amet kogus kolme aasta jooksul Norrast, Eestist ja teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest toiduainete proove ja hindas, millised toiduained on kõige suuremad akrüülamiidi allikad, kui palju akrüülamiidi inimeste organismi satub ja kas need kogused näitavad kasvu- või kahanemistrendi.

Selgus, et täiskasvanud inimesed saavad ohtlikku ainet peamiselt leiva- ja saiatoodetest, prae- ja friikartulitest ning kohvist. Lapsed ja noored saavad akrüülamiidi eelkõige prae- ja friikartulitest, kartulikrõpsudest, küpsistest ning leiva- ja saiatoodetest.

Kuigi Euroopa toiduainetööstused on kokku leppinud, et akrüülamiidi koguseid üritatakse toodetes vähendada, pole selline vabatahtlik kokkulepe ameti hinnangul toiminud. Ohtliku aine kogused kahanenud vaid vahvlites, beebiküpsistes ja piparkookides. Näkileiva ja lahustuva kohvi puhul on kogused hoopis tõusnud. Teistes luubi alla võetud toiduainegruppides pole märkimisväärseid muutusi toimunud.

Sellised tulemused võivad tähendada, et Euroopa Liit kehtestab akrüülamiidi sisaldusele kohustuslikud piirnormid. Toiduohutusameti praegune seisukoht on, et piirnormide kehtestamise vajaduse üle otsustamiseks on taolist proovide võtmist ja andmete kogumist lähiaastatel tarvis jätkata.

Mis on akrüülamiid?

Akrüülamiid tekib toidus looduslikult sisalduvate suhkrute (näiteks fruktoos ja glükoos) ning aminohappe (asparagiin) omavahelisel reageerimisel. Tekkiva saasteaine kogus sõltub toidu valmistamistemperatuurist, küpsetamise ajast, asparagiini ja redutseerivate suhkrute kogusest toidus. Näiteks saia röstimisel ning kartulite praadimisel ja friikartulite valmistamisel tuleks eelistada võimalikult heledat kuldset värvust.

Allikas: põllumajandusministeerium

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles