Euroga on paremini kohanenud varakad linnainimesed
5. mai 2011, 10:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse värske uuringu kohaselt on 62 protsenti Eesti inimestest tänaseks euroga rohkem või vähem harjunud. Keskmisest paremini on kohanenud linnade, eriti Tallinna elanikud, kõrgema sissetulekuga inimesed ning mehed, kohanemisega on raskusi töötutel ja maainimestel.
Teabekeskuse juhi Piret Suitsu sõnul selgub uuringust kaks eripära - esiteks meeste ja naiste vaheline erinevus. «Mehed on kohanemisaltimad, naised aga ettevaatlikumad ja jälgivad rohkem hindu ning kulutusi. Teiseks eristub selgelt ka see, et keskmisest vähem on kohanenud 30-49-aastased ja inimesed, kelle pere sissetulek jääb vahemikku 767-894 eurot ehk 12 001 - 14 000 krooni,» ütles Suitsu.
Eurobaromeeter jaanuarikuise uuringu kohaselt on eestimaalaste jaoks eurohindadega harjumine siiski veidi keerulisem, kui see oli teistes viimati liitunud riikides – Slovakkias, Maltal ja Küprosel.
Euroga kohanemisele on teabekeskuse uuringu kohaselt enim kaasa aidanud hindade näitamine mõlemas vääringus korraga, mida pidas kasulikuks 65 protsenti vastanuist. Abi on olnud ka eurohindade ümberarvestamisest kroonidesse (49 protsenti) ja eurokalkulaatori või muu koju saadetud abivahendi kasutamisest (32). Märkimisväärne on, et ilma abita kohanes eurohindadega enda hinnangul 23 protsenti elanikest. Inimesed ei looda eriti mälule, hindade meeldejätmist eurodes või märkmete tegemist tunnistas vaid 13 protsenti elanikest.
Teabekeskuse uuringu kohaselt leiab kolmandik inimesi, et eurohinnad on alati korrektselt ja õiglaselt arvutatud, 39 protsenti leiab, et teinekord esineb ka eksimusi ning vaid 11 protsenti vastanuist andis selles osas Eesti ettevõtetele negatiivse hinnangu.
Kriitilisemalt on meelestatud nooremad kuni 29 aasta vanused inimesed, kellest koguni 68 protsenti tõid välja, et hinnad ei ole alati korrektselt ja õiglaselt arvutatud.
Väga suur osa elanikest tavatseb teabekeskuse uuringu kohaselt siiski eurohinnad kroonidesse ümber arvutada – nii toimib vähem või rohkem sageli 86 protsenti vastanuist. Ootuspäraselt arvestavad hinnad kroonidesse sagedamini ümber need inimesed, kes euroga veel kohanenud pole.