Kuidas hoida laps elus?

Kairet Kõljalg
, päästeameti ekspert
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kairet Kõljalg.
Kairet Kõljalg. Foto: Erakogu

Olen kuulnud ütlust, et kui oled suutnud kasvatada lapse nelja­aastaseks, nii et laps pole saanud suuri vigastusi või surma, siis oled lapsevanemana edukas olnud.

Haigekassa andmetel oli 2015. aastal 0–4-aastaseid lapsi Eestis 71 714, neist 23 004 ehk lausa üle kolmandiku said sellise vigastuse, et vajasid arstiabi. Lihtsaid arvutusi tehes võib öelda, et iga päev sai viga 63 last. Peamiseks vigastuste põhjustajaks on väikelaste kukkumised, mille tõttu vajas abi 9885 last. Vanus 0–4 on iga, kus laps sõltub täielikult oma vanemast ja vanema ülesanne on luua lapsele turvaline kodu. Ent miks on ikka nii, et pea iga päev on mõni traagiline juhtum, mis on tekitanud lapsele raskeid või jäädavaid vigastusi või lõppenud sootuks surmaga?

Oma töös puutun kokku paljude inimestega ning tihtipeale tulevad jutuks kodused õnnetused. Kui avan nende tagamaid ning räägin peamistest probleemidest, mis õnnetusteni viivad, tunnevad vestluspartnerid end sageli šokeerituna. Enamasti tuleb inimestele üllatusena, et lapsed kukuvad aknast välja, neelavad alla mänguasjade pisikesi patareisid, söövad värvilisi pesukapsleid, saavad lapsevanema rohtudest üledoosi või pistavad vooluvõrku jäetud nutiseadme laadija otsa endale suhu. Need on päris tavalised olukorrad ja seda võib iga erakorralise meditsiini osakonnas töötav lastearst kinnitada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles