Mõte: sünni- ja surmasajand

Sander Liivak
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sander Liivak.
Sander Liivak. Foto: Agnes Aus

Õnn elada kolmel sajandil saab osaks väga vähestele. Esimesena meenub hermeneutikafilosoof Hans-Georg Gadamer (1900–2002). Kes ei usu, et 1900 oli 19. sajandi viimane aasta, toogu parem näide, kasvõi iiri harfimängija Donnchadh Ó hAmhsaigh (1695–1807).

Igaühele pole antud isegi õnne elada kahel sajandil. Näiteks keelemeestel Paul Aristel (1905–1990) ja Pent Nurmekunnal (1906–1996) õnnestus näha ainult 20. sajandit.

Aleksandr Blok kirjutas 1911. aasta septembris luuletuse “Два века” (“Kaks sajandit”). Bloki lühike elu jagunes enam-vähem võrdselt 19. ja 20. sajandi vahel (1880–1921). Ka minul on olnud õnn elada kahel kohutaval sajandil. Nimetan 20. sajandit sünnisajandiks ja 21. sajandit surmasajandiks. Koolipoisina mõtlesin 21. sajandi kohta välja uudissõna astrekt (rõhk teisel silbil).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles