Sven Kesler: “Meil on liiga palju kaalul”

FOTO: Arvet Mägi

Sven Kesler.

Kogenud omavalitsustegelane, kunagine Saku, Väike-Maarja ja Avanduse vallavanem ning Rakvere abilinnapea Sven Kesler on poliitikas tagasi, lüües kaasa Väike-Maarja vallavolikogus.

Eelmisel nädalal kokku kutsutud esimene Väike-Maarja volikogu istung piirdus napi viie minutiga. Et 19 volikogusse valitud rahvaesindajast tuli kohale vaid neli opositsioonileeri esindajat, puudus otsuste tegemiseks vajalik kvoorum ja ei jäänud muud üle, kui tuli minna uuele katsele. Üks neljast esimesel korral kohal olnud vallavolinikust, kohalikku poliitikasse naasnud eraettevõtja Sven Kesler tõdes, et koalitsiooni käitumisel oli juures kehv maik.

Mis mulje Väike-Maarja vallavolikogu avaistung teile jättis?

Tõesti ikka väga kummalise. See on arusaadav, et kõik inimesed ei saa alati tulla, kas siis seetõttu, et viibivad välismaal või kuskil teises Eesti otsas, aga niimoodi ... Siit paistavad välja traagelniidid, et tegemist on kokkuleppega, kui koalitsiooni täies koosseisus kohal ei ole. Nad oleksid võinud siis kasvõi mõnedki inimesed siia laua äärde tuua, et jätta usutav mulje. Väga piinlik.

Arvatavasti mingeid muutusi ei tule.

Valimised Väike-Maarjas võitnud reformierakond lubas enne koalitsioonikõneluste pidamist läbi rääkida kõigi volikogusse pääsenud erakondade ja valimisliitudega. Kas räägiti ka valimisliiduga Terve Vald, kelle esindaja teie olete?

Ei, ei. Ma ei tea, mis kriteeriumide alusel üldse kutsuti läbirääkimiste laua taha, kuid meid sinna ei kutsutud. Tõenäoliselt on põhjus ikka selles, et siiamaani võimul püsinutel on väga raske kriitikat taluda.

Arvatavasti mingeid muutusi ei tule. Nüüd võeti koalitsiooni ka keskerakond, kes varem koalitsioonis ei olnud, ja seda ainult põhjusel, et kindlustada võimalik häälte ülekaal olukorras, kus kõik koalitsiooni kuuluvad volikogu liikmed ei ole ühel meelel.

Siin peab arvestama, et Rakkest on tulnud üllatavalt palju inimesi [volikogusse] sisse: 19 inimesest kaheksa on Rakkest, mis on nende poolt vaadatuna ikka väga hea tulemus. Tõenäoliselt ei ole võimalik sellist olukorda lõpuni kontrollida ja seetõttu laiendati koalitsioon nii suureks, et kui Rakke poolt peaks hakkama midagi murenema, siis ikkagi säilib kontroll volikogu üle.

Kui tõenäoliseks peate, et jõujooned võivad muutuda?

Ma tahaks loota. Kindlasti selliselt, nagu siiamaani Väike-Maarjat valitseti, ei saa edasi valitseda juba sellepärast, et omavalitsuse piirid on muutunud ja liitunud on Rakke kogukond. Ma ei pea praeguses situatsioonis üldse õigeks, et on koalitsioon ja opositsioon. Mulle väga meeldib Viru-Nigula variant, kus kõik volikogu liikmed võeti laua taha, sest uues poliitilises situatsioonis ei ole mõistlik lahterdada kedagi opositsiooni ja koalitsiooni, kuivõrd kõigi panus on oluline. Niigi palju on uut ja on vaja elu ümber kujundada. Paratamatult hakkab opositsioonis olemine tekitama ühest küljest sellist teatraalsust, deklaratsioone ja väljaütlemisi, mis poliitika juurde käib, aga seda ei ole ju kohalikul tasandil vaja. Siin on tarvis iga päev väikeseid tegusid, et elu paremini korraldada.

Teine oluline seik, mis meie elu edaspidi mõjutab, on koalitsioonileping. Meil on väga laiapõhjaline koalitsioon, aga koalitsioonilepingus, mis pandi valla kodulehele üles, ei ole mitte sõnagi juttu positsioonide jaotusest.

Olen rääkinud nii Indrek Keskülaga kui ka ühe volikogu liikmega valimisliidust Meie Pandivere ja samuti ühe keskerakonna nimekirjas kandideerinuga ja viimased kinnitavad nagu ühest suust, et neilt on võetud vaikimisvanne ja nad ei tohi enne volikogu istungit volikogu esimehe kandidaati avalikustada.

Kui me paneme oma koalitsioonilepingu välja ja ütleme, et soovime koostööd ja elu edendada, ja siis võtame volikogu liikmetelt vaikimisvande, et mitte keegi ei tohi avaldada, kes on meie volikogu esimehe kandidaat, siis minu jaoks on see rohkem kui mõistetamatu. Millega seda põhjendatakse või mida siis kardetakse? Volikogu esimehe nimi peaks olema persoonina austust ja lugupidamist vääriv. Kui tal on 19 volikogu liikmest 15 toetus, siis miks peab seda varjama?

Viimasel Rakke volikogu istungil Kuremaal olite te plakatiga mitte otseselt vastasleeris, aga siiski protestimeelsete Rakke elanikega ühes paadis. Täna istute meestega, kelle vastu pahameelt avaldati, kõrvuti ühe volikogu laua taga. Kas see situatsioon kummaline ei tundu?

Ma arvan, et see on lihtsalt juhus. Milleks võtta koht sisse kuskil vastaspoolel? Nagu ütlesin, ei pea ma üldse õigeks koalitsiooni ja opositsiooni moodustada.

Selles, mis oli Rakke volikogus – seisime nende põhimõtete ja väärtuste eest, mida oluliseks pidasime ja seisame nende eest ka täna –, on meie seisukohad kindlasti Andrus Bloki ja tema mõttekaaslaste omadest erinevad. Aga valla ühise arendamise kohaste asjalike mõtete puhul tuleb neid igal juhul toetada.

Kas siis pettumust ei ole ja vimma ei kanna?

Ei ole. Tunnen Andrus Bloki juba varasemast ajast ja arvan, et ta on teinud järeldused sellest, mis Rakke volikogus toimus. Tegelikult on ju ka tema sattunud isolatsiooni. Kui Rakkes oli ta koos mõttekaaslastega domineeriv jõud, siis nüüd on nad kolmekesi [valimisliiduga Koduvald] vähemuses. Mina olen küll koostöö poolt kõigiga, kellel on midagi sellesse ühisesse kogukonda anda. Siin ei ole mõtet hakata mingit kiusu kiskuma või ennast näitama. Sellel ei ole mõtet. Meil on liiga palju kaalul ja liiga palju teha.

Kui palju teie arvates neljal opositsiooniesindajal volikogus rammu jagub?

Meil on piisavalt kogemust. Andrus Blok on pikka aega olnud vallavanem, samamoodi Enno Eilo volikogu esimees, ja minulgi on kogemusi piisavalt. Usun, et meil on nii-öelda opositsioonis olemise kõrvalt kindlasti ka midagi positiivset anda, ega arva, et peaksime olema kogu aeg võimukriitilised. Kui see vajadus tekib, siis me seda kindlasti oleme.

Kui kõik oleksid seda meelt, et koalitsiooni suhtes ei tuleks kriitikat teha, sest alati kuskil eksitakse või jäetakse midagi kahe silma vahele, siis see ei oleks ka päris õige, sest kriitika aitab põhimõtteliselt valitud teed korrigeerida ning kutsub esile mõttevahetust, mis peaks kasuks tulema ja edasi viima. Kõik, kes on endale avalikus elus rolli võtnud, peaksid arvestama, et kriitikataluvus kuulub selle juurde. Vastasel juhul ollakse tõenäoliselt lihtsalt vale koha peal.

Pidasite viimati 2012. aasta lõpus Rakvere linnavalitsuses abilinnapea ametit ja olete siiamaani omavalitsuste tegemistest eemal olnud. Mis ajendas poliitikasse tagasi tulema?

Soovisin ka nelja aasta eest Väike-Maarja volikogusse saada ja kandideerisin üksikkandidaadina, sest astusin IRL-ist välja. Paraku ei kogunud ma isikumandaadi saamiseks piisavalt hääli.

Nendeks valimisteks moodustasime valimisliidu, sest nägime, et on mõistlik ikkagi tulla uute, värskete mõtetega. Kõrvalseisjana on kindlasti elule ka parem vaade. Pean ütlema, et Indrek [Kesküla] vallavanemana ja kogu vallavalitsus tervikuna on teinud tublit tööd. See, mis Väike-Maarjas on täna silmaga näha ja tehakse, on ikkagi päris suur saavutus. See ei tähenda, et me ei peaks natuke rohkem tulevikku vaatama: kõige kriitilisemad probleemid on tööhõive ja elanikkonna vähenemisega. Valla kaasaaitamine töökohtade loomisele tuleb tõsiselt kätte võtta, sest see on meil eluküsimus.

Avanduse vald, kus oli omal ajal 1200 elanikku, ja Väike-Maarja vald, kus oli 5500 elanikku, on tänase päeva seisuga kahanenud kokku 4400 elanikuni. Nüüd liidame Rakke juurde ja saame hetkeks elanikkonna arvu 6000 piirile. Aga kas see tähendab siis seda, et kümne aasta pärast liidetakse meid järjekordselt kellegagi? Ei tahaks sellises olukorras olla. Võibolla on ikkagi võimalik elanikkonna juurdekasvu aktiivse tööhõivepoliitikaga parandada? Pean ettevõtluse poolt väga oluliseks. See omakorda loob meile tasakaalu sotsiaalsfääri kõikide vanusegruppide osas, ja see on vajalik, et kogukond normaalselt toimiks.

Kohtumiseni järgmisel volikogu istungil. Kas olete kohal?

Kahjuks olen sel ajal ära Saaremaal.

Tagasi üles