Kes saab kasu raudteest?

Enn Koppel
, ajaloolane ja ühiskonnateadlane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enn Koppel.
Enn Koppel. Foto: Tairo Lutter

Esimene raudtee Eestis kandis apelsiniraudtee hüüdnime. See ühendas Tsaari-Venemaa pealinna Peterburi aasta ringi jäävaba Paldiski sadamaga, et tsaari perekonnal ja õukonnal ikka ja alati lõunamaised puuviljad laual oleksid.

Peatselt leidis see raudtee ka olulise majandusliku tähenduse, seda mööda toimetati Venemaa pealinna tapamajadesse veiseid ja Tallinna tehastes valminud tooteid.

Ka liikus suur osa Eesti noortest inimestest Peterburi, kus loodeti tööd saada voorimeeste, toatüdrukute või ka vabrikutöölistena. Kui pikka aega usinasti tööd sai vihutud, võis noor inimene nii palju raha säästa, et sai kusagil äärelinnas niinimetatud vürtspoe asutada ja end jõuka väikekodanlasena tunda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles