Vere kutsel on väge

Marju Lina
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnis Pruler perega.
Tõnis Pruler perega. Foto: Meelis Meilbaum

Kui “Kuldvillaku” mängulaua ruutude alt ilmuksid vastused: “Ta on Rakvere haigla kõrva-nina-kurguarst”, “Ta on Roosi-Mai, Piibe-Liisi ja Uku-Pärdi isa”, “Ta on Sakala korporandist mälumängutiimi Mehepojad liige”, tuleks tublil mängijal vastata igal puhul: “Kes on Tõnis Pruler?”

Tõnis Prulerit silmitsedes on üsna raske uskuda, et tal on eluaastaid 35. Pikad juuksed, lihtne olek ja sõbralikud poisisilmad lasevad pakkuda, et ta on hiljuti sulgenud gümnaasiumiukse. Ent minu vastas kohvikulaua taga istub asjatundlik arst.

Üpris ebatraditsiooniline ja pisut hipilik välimus on Tõnise pärisosa. Ta tunneb end selle taga hästi, aga lisaks on välimusel sageli ka hea mõju.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles