Istudes tünnisaunas kolme maakonna piiril ehk Üks õlu pärast korvpalli

Paavo Kangur. Foto: Liis Treimann / Postimees

Istun tünnisaunas Süda-Eestis. Päike on langemas puude taha. Ma rüüpan lonksu purgiõllest Mežpils – made in Latvia. Mõnus on olla. Robotmuruniiduk suristab ringi. Sauna peal on silt – rajatud Euroopa Liidu LEADER-programmi rahaga. Ka muruniidukil ja tünnisaunal on selline silt. Heinamaale hakkab kerkima kerge suvine udu. Arutame vallavanema ja projektikirjutaja Liinaga maailma asju. Nad mõlemad kuuluvad võimuerakonda. Peagi algab kontsert. Kohaliku külaseltsi naisansambel esitab mesimagusat Baccara lugu, mis kunagi võitis Eurovisioni.

Neidude kehal paistab mõnus vahemereline päevitus. Nad käisid hiljuti Kreekas külakultuuri arengukonverentsil. Reisi maksis kinni Euroopa Liidu sotsiaalprogramm, mis edendab kultuurivahetust. Ka naisansambli seksikad esinemisriided on kinni maksnud Euroopa Liit. Siis nad viskavad esinemisrõivad seljast ja hüppavad ka tünnisauna. Mul hakkab väga mõnus. Ka neiud kuuluvad valitsevasse erakonda, aga seda saan teada alles siis, kui külastan valitseva erakonna valimispidu.

“Tore, tore! Too üks kast siia,” lausub vallavanem. Saabub külaseltsi esimees ja paneb tünnisauna kõrvale kasti Läti õlut. Ta on tulnud just Valgast külaseltsi autoga, mis on ostetud Euroopa Liidu LEADER-programmi rahadega maaelu edendamiseks. Autos on valimispeoks Vergi viin. Ka külaseltsi esimees kuulub valitsevasse erakonda, aga seda saan teada alles siis, kui külastan valitseva võimuerakonna valimispidu, mis toimub hoones, mis on rajatud Euroopa Liidu toetusega.