Kaemus: Gogol, Luts, Aadli – leia pildilt sarnasused

Marju Lina
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Hullumeelse päevik”.
“Hullumeelse päevik”. Foto: R.A.A.A.M.

“Hullumeelse päevik”
N. Gogol / M. Kalmet
R.A.A.A.M. Rakvere teatri väikeses saalis

Nikolai Gogol oli enne kirjanikuks saamist lihtne kroonuametnik. Aastal 1835 kirjutas ta oma “Hullumeelse päeviku”. Siit tõusis lendu tema särav satiir ühiskonna pihta, mida teame “Revidendist” või “Surnud hingedest”.

Argo Aadli, laval ihuüksi, näitab veenvalt, et on pehmelt öeldes lühinägelik näha temas vaid menukoomikut. Titulaarnõunik  Aksenti Ivanovitš Poprištšinina “Hullumeelse päevikus” toob ta lahkesti esile oma peenuse, tundlikkuse, elegantsi ja talendi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles