Juhtkiri: saunast saunani (1)

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

On üsna tavatu, et 21. sajandil on avalikkuses palju diskuteeritud selle üle, kas inimene ikka peaks ennast pesema või mitte. Ja kui inimene on otsustanud end mitte pesta, siis kas on teistel õigus seda talle ette heita või sellele üldse tähelepanu pöörata?

Elame ju vabal maal, tundlikul ajastul, mil igasugune mõtlematu sõnakasutus võib näida solvangu või ahistamisena. Ajastul, mil oleme harjunud elama keset õigusi ja õigustusi, unustades sageli sealjuures oma kohustused. Üks neist on viisakus, ja selle alla kuulub ka oma füüsilise keha harimine.

Puhtust võib pidada inimõiguseks, osaks inimväärikusest. Pesemistingimused on meil paranenud (enamasti tuleb kraanist vesi otse tuppa, suuremalt jaolt ka soe vesi, on olemas dušš või vann, mõnel koguni saun) võrreldes 25–50 aasta taguse ajaga, mil vett tuli kaevust tassida ja korra nädalas köeti oma sauna või mindi linna ühissauna.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles