Lehekülgi piibliilma rikkusest

Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson. Foto: Meelis Meilbaum

Näitus “Pühakiri – käsikirjast emakeelse piiblini” toob Lääne-Virumaa keskraamatukogus vaatajate ette unikaalseid lehekülgi piibli tõlkimise loost ning tutvustab värskeid tegemisi pühakirjanduse vallas.

Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson ütles, et kui käesoleval aastal suurem osa maailma kristlaskonnast tähistab luterliku reformatsiooni 500. aastapäeva, siis reformatsiooni pika protsessi tulemuse ja eelmänguna alustati pühakirja tõlkimist paljude rahvaste keeltesse.

“Vana testament oli ju heebrea keeles, osalt aramea keeles,” nimetas ta. Juba 2.-3.-4. sajandil oli pühakiri olemas veel süüria, kopti, etioopia, armeenia keeles. “Kogu kirikuajaloo jooksul on piiblit ühel või teisel viisil püütud tõlkida sellesse keelde, mida rahvas kõneleb. Aga olgem ausad – tolleaegne haridustase polnud selline, et igaüks oleks osanud lugeda, valitsejadki polnud kirjaoskusega väga kursis ja pidid õppima lugema või kuulama pühakirja teksti,” kõneles Bärenson.