Võsu patrioot Philipp Karell

Sellisena ­kujutas Philipp ­Karelli 1866. aastal meie kunsti suurkuju Johann Köler. Foto: Repro

Võsul on ikka kaunis. Meri jutustab vaikselt oma iidset lugu rannamännikule ja mitmesajaaastane rannamännik kuulab seda mõnusalt kaasa mühisedes. Meri ja mets – nemad kahekesi ongi kujundanud Võsust meeldiva suvituskoha.

Tegemist on kohaga, kus inimese ja looduse koosmõjul on kujunenud ökoloogiliselt, esteetiliselt ning kultuuriliselt eripärane ja väärtuslik ala. Kuiv kõrge hapnikurikas männimets on teinud Võsu populaarseks õhukuurordiks. Rannamännid on Võsu kujunduslikuks elemendiks. Seega on Võsu ideaalne sihtkoht nii peredele, romantikanautijatele kui ka terviseturgutajatele. Lisaks headele looduslikele eeldustele on Võsul soodne geograafiline asend lahe lõunakaldal.

Eriti populaarseks muutus Võsu 19. sajandi lõpul, mil suvekülaliste enamiku moodustasid Peterburi kõrgaristokraadid, kelle hulgas oli nii kindraleid ja akadeemikuid kui ka professoreid ning Tartu ja Tallinna haritlasi. Arstid hindasid Võsu kõrgelt, nende hinnangul pidid siinne kuiv ja puhas õhk, ööpäeva temperatuuride suhteliselt väike kõikumine ja naaberrandadest soojem merevesi mõjuma tervendavalt paljudele haigustele.