Tänavu kolme esimese kuuga tootsid tuulepargid Eestis Eleringi andmetel 102 GWh elektrit, mis moodustab 40% kogu taastuvenergia toodangust ning neli protsenti kogu elektritarbimisest. Üle poole Eesti rohelisest elektrist toodetakse jäätmetest ja biomassist ning kolm protsenti saadakse hüdroenergiast. Tuuleparkidele makstav toetus moodustas esimeses kvartalis kogu taastuvenergia toetustest 32 protsenti.
Tuuleenergia osakaal kasvab jõudsalt
Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga, on tuuleenergiast toodetud elektri osakaal kasvanud 70%. Selle põhjuseks on peale paremate nn tuuleaastate ka uued Virtsu III, Tooma ja Vanaküla tuulepargid Hanila ja Noarootsi vallas. Käesoleval aastal plaanitakse alustada Paldiski ja Ojaküla tuuleelektrijaamade ehitust, samuti on käimas Aulepa laienduse ning Narva ja Aseri tuulepargi ehitus.
Põhjarannik on tuuletingimuste poolest hea paik, sellest annab tunnistust ka fakt, et meie (Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni) liikmed nii ehitavad kui planeerivad Ida-Virumaale teisigi tuuleparke.
Lääne-Virumaal on neli aastat tootnud tuulest elektrienergiat Viru-Nigula tuulepark. Esimene tuulik Viru-Nigulas ühendati elektrivõrguga 2007. aasta märtsis.
Tuulepark asetseb kuue kilomeetri kaugusel Soome lahe kaldast ja 60 meetri kõrgusel merepinnast avatud platool. Tuulepargi maa-ala suurus on 195,1 hektarit.
Viru-Nigula tuulepargis on kaheksa Winwind WWD-3 D100/HH90 elektrituulikut, igaüks võimsusega 3 MW. Tuulepargi koguvõimsus on 24 MW ning aastane elektritoodang 64,4 GWh.
Elektrituulikute tootja on Soome ettevõte Winwind Oy. Tuuliku masti pikkus on 90 meetrit, rootori läbimõõt 97 m, tuulik kaalub 305 tonni. Viru-Nigula tuulepargi tuulikute kavandatud eluiga on 20 aastat.
Kogu taastuvenergia toodang (254 GWh) moodustas käesoleva aasta I kvartalis Eesti elektritarbimisest 11%, möödunud aastal 7%. Taastuvenergia toetuste saamiseks on 2011. aasta I kvartalis esitatud taotlusi rohkem kui 12 miljoni euro ulatuses, millest 3,87 miljonit eurot kulub tuuleparkide toetuseks.