Juhtkiri: väikese küla suur samm

Virumaa Teataja

FOTO: Meelis Meilbaum

Kui tädi Leida mööda umbetuisanud teid külapoeni jõudis, oli see juba suletud. Igaveseks. Selline on ühe keskmise Eesti küla saatus ja ei ole ilmselt uudis, et külapoed on juba ammu kantud punasesse raamatusse kui hääbuv nähtus ning peagi võib nendest kuulda vaid ajalootundides koos kõige muuga, mis Eesti külakultuuris on olnud ja sealt kadunud.

Kuid väike Käsmu kapteniküla otsustas dinosauruste saatust vältida, enda eest välja astuda ning tegi äraspidise sammu: poe sulgemise asemel hoopis avas selle. Kõneleb üks toimiv kauplus ju ka paiga elujõulisusest. Külapoe avamine möödus meeleolukalt ning värskelt renoveeritud majja sisse seatud kaupluse kaubasortimendist leiab palju sellistki, mida igas linnapoes pole.

Väikepoed on olnud pidevalt löögi all. Viisteist aastat tagasi kirjutas Virumaa Teataja sellest, kuidas väikepoodnikud maadlevad tervisekaitsenõuete täitmisega, mille järgi pidi igal pisipoel olema vee- ja kanalisatsiooniühendus. Täna nendele uudistele tagasi vaadates tundub, et see kõik oli täiesti elementaarne. Hügieeni- ja sanitaarnõudeid tuleb ju igal pool täita. Kes tulid toime, need jäid ellu.

Käsmu ei ole muidugi tavaline Eesti küla, sest suveperioodil on see turistide-suvitajate üks meelispaiku Lahemaal. Kinnisvara Käsmus maksab tuhandeid, merevaade aga miljoneid. Kuna Käsmus on nii elanikke kui ka turiste rohkem suvel, on ilmselgelt suvel ka käive suurem. Kui poodnik on oma äriprojekti suvise suure kasumi ja talvise väiksema käibe sisse kirjutanud, siis ilmselt on kõik kontrolli all.

Kui poodnik on oma äriprojekti suvise suure kasumi ja talvise väiksema käibe sisse kirjutanud, siis ilmselt on kõik kontrolli all.

Üks, mis väikepoode mõjutab, on kahtlemata inimeste tarbimisharjumused. Samuti linnastumine. Võime küll metsaveerel elava memme pärast muret tunda, aga sellesama memme lapsed ja lapselapsed ei tee ilmselt juba ammu sisseoste samast külapoest, vaid kimavad kodulähedase asula kaubanduskeskusesse.

Linnas tööl käies on mugavus see, mis sunnib saia, leiva ja piima kaasa haarama rikkaliku kaubavalikuga ketipoest. Siin võiks oma võimalust näha külapoed ning meelitada inimesi just selle kraamiga, mida suurest linnapoest ei saa: kohalike tegijate toodanguga, mahekauba ja käsitööga, millel oma väärtus ja hing.

Tagasi üles