Õhtul last magama pannes tabas ühes maakonna lasteaias käiva väikese tüdruku ema ehmatus – lapse seljal ilutses suur vorp. Korraliku obaduse oli virutanud poiss, kes oli sügisel tõstetud teise rühma. Selgus, et klobida olid saanud ka teised kolme- ja neljaaastaste rühma poisid-tüdrukud. Lastevanemad olid ahastuses: kuidas kaitsta oma lapsi ja leida vägivaldsele mudilasele abi?
Tellijale
Kaks aastat sobiva lahenduse otsingul? Pisikesed kannatasid kaaslase sõjakust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui neljaaastase tüdruku ema nägi oma lapse seljal umbes kolmesentimeetrist sinikat, mille keskmes ilutses punane marrastus, ei suutnud ta esiti uskuda, et nii väike poiss suudab tekitada sellise vigastuse. Ta mõistis, et olukord on halb, ja otsustas pöörduda teiste vanemate poole. Probleeme oli ka neil – juhtumeid kogunes lausa hulga. Poiss ei tuuseldanud vaid teisi lapsi, tema viha said tunda ka õpetajad.