Me kolme(saja)kesi tuleme präänikutemaalt ...

Pagarikojas ei vormita piparkooke ükshaaval, vaid ikka hulgi. Muidu pagar koju ei pääsegi. Foto: Marianne Loorents

“Kuule, pagar! Aga tainas?” pöördub Pätsi pagaritöökoja pagar Heiki Hallik järsult minu poole, kes ma sel päeval õpipoisiks olen. Põrkame peaaegu kokku, sest nii äkitselt aeglustab ta oma sammu. Tainas ... mis selle tainaga on? See keerleb ikka veel pütis ehk suures segamisnõus töökoja nurgas. Suures sahmimises ununes see täiesti. Ja paraku pole see ainuke kord, kui midagi unustan, jätan tähelepanuta või olen liiga heldekäeline.

See on seesama pütt, kuhu õpipoiss taina unustas ja selle eest pagarilt noomida sai. Tainas pääses siiski vormimislauale. Foto: Marianne Loorents

Aga läheme korraks ajas paar nädalat tagasi, mil võtsin Heiki Hallikul nii-öelda nööbist kinni – kuigi nööpe tema jakil ei olnud – ja andsin talle teada oma soovist tulla kaema, kuidas Pätsi piparkoogid valmivad. Seda, kuidas neid kodus tehakse, teab ilmselt igaüks. Aga mil viisil saavad valmis kõik need piparkoogikilod, mis enne jõule müüki jõuavad?